Villu Zirnask: Võrklaeva uus maksumõte on kaval, aga rumal

Säärasest seisukohast vaadates on rahandusminister Mark Võrklaeva kõige viimane maksumõte – võtame OÜtamise pihtide vahele – poliitiliselt kaval. Kui laia sihtrühmaga erakonna (ja poliitiku) reiting on põhjas, siis otsivad nad vahel ikka klassiviha õhutamisest abi, sest inimesi, kes arvavad, et neil pole (piisavalt raha), on rohkem kui inimesi, kes arvavad, et neil on.

(Samasse sarja kuulub Võrklaeva hiljutine näpuviibutus, et „kaupade hinnatõus üle maksumäära ei ole aktsepteeritav“ ja „ärgem kasutagem maksutõusu ära, et selle varjus suuremat kasumit teenida“).

OÜtamise piiramise idee on Võrklaev tegelikult virutanud sotside esimehelt, siseminister Lauri Läänmetsalt, kes rääkis nädala eest ERRile: „Kui me näeme ettevõtteid, kus inimene maksab endale miinimumpalka, aga samas võetakse iga kuu välja 5000 eurot dividendi, siis ilmselgelt ei maksta endale seda õiglast palka.“

Keegi ei väida, et Läänemetsa kirjeldatud viisil tegutsemine on õige. Kahtlemata on selle kivi all peidus mingil hulgal potentsiaalset maksutulu. Kahtlemata pole ka õiglane, et OÜtamise võimalusega inimene saab osa kaupu ja teenuseid tarbida käibemaksu ja tööjõumaksude võrra odavamalt kui see, kellel sarnast võimalust pole.

Ent nagu iga vähegi ajaloolist mälu omav inimene teab, on Eesti riik OÜtamise (ja ametiautode isiklikuks tarbimiseks kasutamise) piiramisega tõsiselt tegelenud juba vähemalt paar aastakümmet. Maksu- ja tolliamet on olnud selles küllaltki edukas. Eesti on maksukuulekuselt tasemel, kus on äärmiselt kaheldav, et Võrklaeva aktsiooni tulemusel saaks riik maksutulu rohkem, kui on selle kogumise otsesed ja kaudsed kulud.

Teisisõnu: Võrklaeva (ja Läänemetsa) OÜtamise vastane kampaania võib poliitiliselt olla kaval, aga majanduslikult on tõenäoliselt rumal.