Leo Siemann: piiri taga peituv potentsiaal – üks heategu aastas

Tuntud ameerika kirjanik Ernest Hemingway olevat kunagi öelnud, et igas maailma sadamas võib kohata vähemalt kahte eestlast. Tõsi ta on ja mulle tundub, et see number on vaikselt kasvamas ...

Põhjused, miks eestlased on kodumaalt lahkunud, on erinevad: teine maailmasõda, kommunistlik režiim, kehv kliima, abielu, paremad õppimisvõimalused ja tööotsingud, et karjääri teha ning lõpuks ka elus õnne leida. Sõltumata asjaoludest on arvata, et enamik meist ei tule enam kunagi tagasi Eestisse elama. Või kui tulebki, siis peavad selleks olema oluliselt paremad põhjused kui need, mille pärast omal ajal lahkuti.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda käivitas 2010. aastal projekti „Talendid koju“, mille patroon oli president Toomas Hendrik Ilves. Eestisse pöördus tagasi 27 eestlast 743st, kes olid oma CV portaali esitanud. Projekti rahastas 120 000 euroga Euroopa sotsiaalfond. Projekti lõpetamisel paar aastat hiljem tõdes president Ilves, et kodumaal valitsevad negatiivsed hoiakud ja sallimatus pärsivad inimeste tagasitulemist enam kui sissetuleku langus või takistused asjaajamises.

Seega võime projekti läbikukkunuks lugeda ja mõelda pigem sellele, kuidas võiks olukorda parandada.

Viimase rahvaloenduse andmetel elab välismaal 191 838 eestlast, mis on 17%. Need on meile teada Eesti kodanikud. Samas aga puuduvad meil andmed paljude nende eestlaste kohta, kellel on mõne teise riigi kodakondsus. Ka väliseestlaste järeltulijad on enamjaolt teise riigi kodanikud, sest nõnda on lihtsam asju ajada ja ühiskonda sulanduda. Seega päris täpset väliseestlaste arvu on raske määratleda, kuid oletada võib, et eestlasi ja nende järeltulijaid elab välismaal kokku juba umbes 200 000.

Olen ka ise juba aastaid eksiilis elanud, kuid vaatamata sellele on minus alati säilinud soov Eestit toetada. Usun, et see soov on alles ka paljudel teistel eestlastel, kes on kodumaalt lahkunud ning seda sõltumata põhjustest, miks omal ajal ära mindi või kus parasjagu elatakse.

Kuna eestlase tagasipöördumine kodumaale on pärsitud ning majanduslik ja poliitiline olukord jätkuvalt halvenemas, siis teen ettepaneku, mis võiks Eesti käekäiku paremuse poole oluliselt muuta: kutsun üles kõiki väliseestlasi tegema ühe heateo aastas Eesti heaks!

Selleks heateoks võib olla annetus mõnele heategevusorganisatsioonile, talgutel osalemine, intellektuaalomandi vabakasutamise litsents või lihtsalt hea tegu mõnele Eestis elavale inimesele, perekonnale, koolile või hooldekodule. Ma leian, et seda ei ole just palju küsitud.

Lootes, et ehk pooledki väliseestlased sellest üleskutsest vedu võtavad, võiksime kokku saada 100 000 heategu aastas! Samas võivad ka kodueestlased initsiatiiviga liituda, mis annaks meile veelgi võimsama tulemuse. Ütles ju kord vanarahvaski, et ühenduses peitub jõud.

Kommunikatsioonist. Sõnumit „Üks heategu aastas“ saab edastada välismaal asuvatele Eesti kodudele, ühendustele ja saatkondadele, mille kaudu see jõuaks ka välis-eesti kogukonnani. Samas liigub info kõige kiiremini edasi ikka sotsiaalmeedias, sõnumite ja telefoni teel. Siinkohal saaksid ka sõbrad ja pered teavitada kaugeid sugulasi välismaal, et selline üleskutse Eestit toetada on nüüd tehtud.

Omalt poolt olen just loomas Eesti toetusliikumise organisatsiooni siin Inglismaal, kus ma elan juba möödunud sajandi lõpust alates. Toetada saab Eestit alati! Oluline on pigem esitada endale ja teistele küsimus: kas sina juba aitad Eestit?