Sektori nõustaja: Eesti puidutööstus pole (ühe vitsaga) löödud
Kuigi paljudel Eesti saeveskitel ja puitmajade tootjatel on Skandinaavia turu kokkukuivamise tõttu keerulised ajad, on ekspordiriske hajutanud puidutöösturid paremas olukorras, kirjutab puidusektori ettevõtjaid nõustav Advokaadibüroo KPMG Law juhtivpartner Karin Oras.
Aasta töösturi nominendi Raul Kirjaneni sõnul on praegu puidusektoris kolm kriisi korraga: turgudel on väga raske, riik oma regulatsioonidega on sektori rahvusvahelisest konkurentsist välja tagurdanud ja tegelikult puudub ka selge arusaam, kuidas ja kuhu edasi.
Riik ja valitsus peavad olema majanduses aktiivsed mitte tõusude, vaid languste ajal, kirjutab puidutööstuse Thermoarena juht ja omanik Vahur Pindma vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kohila Vineeri juht Andres Laht räägib saates "Mets ja majandus", miks on Eesti puidutööstus kriisis ja mida oleks riigil vaja teha, et tööstussektori olukord paraneks.
Riigi laual on mitu olulist algatust, kus ettevõtjaid kaasates ja kuulates võiks kasu tõusta Eesti konkurentsivõime parandamisele ja seeläbi ka maksulaekumistele, kirjutab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) juhatuse esimees Jaano Haidla Äripäeva Infopanga puidutööstuse konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.