On aeg kaaluda Eesti dividendide maksustamise süsteemi asendamist kasumi maksustamise süsteemiga, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli makroökonoomika professor Karsten Staehr.

- Karsten Staehr.
- Foto: TalTech
Valitsus on lõpetanud keerulised läbirääkimised 2024. aasta eelarve üle, kuigi ei saa välistada mõningaid viimase hetke muudatusi. Nagu ikka, ei ole peaaegu keegi tulemusega rahul. Mõned väidavad, et planeeritud eelarvedefitsiit on liiga väike, teised aga, et liiga suur. Elu läheb edasi!
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Meile tundus, et kui me juba peame sellistes diskussioonides osalema, siis prooviks leida kuldse kesktee, mis sobib kõigile, ütles Swedbank Eesti tegevjuht Olavi Lepp pankade ja valitsuse vahelisest kokkuleppest Äripäeva raadios.
Keskpankurite kriitika saatel maksavad suured pangad järgmisel kahel aastal ohtralt dividende. Näppudel kokku lüües lahkub Eestist lisaks umbes 500 miljonit eurot kapitali, mis on pankade sõnul parim võimalik lahendus.
Ettevõtete tulumaksuvabastuse võiks ära kaotada, kui sama soojaga langetataks lõpuks ometi tööjõumakse ja kehtestataks sotsiaalmaksu lagi, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kuni kõik eesmärgid, poliitikad, ministeeriumid ja ministrid on ühtemoodi olulised, pole ka võimalik probleeme tähtsuse järjekorras lahendada, kirjutab Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogu esimees, Incapi president Otto Pukk.
Soolestiku mikrobioomist räägitakse üha enam nii teaduses kui ka apteegipraktikas. Uuringud on näidanud, et seedetraktis elavate mikroorganismide kooslus on seotud normaalse seedimise, organismi üldise heaolu ja immuunsüsteemi regulatsiooniga. Eesti proviisorid on võtnud mikrobioomi toetamisel fookusesse biokile vormis bakterikultuurid.