Majandusteadlane hoiatab: otsustajate tasakaalutus võib ärikeskkonnale kõva kolaka anda

Isegi kui uuel aasta majanduse jahtumine jääb lühiajaliseks, seisab edaspidi meil ees valus küsimus – milliste argumentidega tuua Eestisse välisinvesteeringuid, küsib Äripäev juhtkirjas.

Eesti majanduskeskkond vajab iga natukese aja tagant uuenduslikku impulssi, et välisinvestoritele ahvatlev olla - üks võimalus on tööjõumaksude langetamine, kirjutab endine välisminister Eva-Maria Liimets (Keskerakond).

Maksude tõstmine või nende peenhäälestamine ühiskonda rikkamaks ei tee. Rikkus saabub vaid läbi majanduse hea käekäigu ja selle eelduseks tuleb riigil olla paindlik ja kiire ning adekvaatselt ka kriisidele reageerida. Riik saab mingil määral mõjutada ettevõtluskeskkonda, et ettevõtted saaks kriisist edukamalt või lihtsamini väljuda, kirjutab Juunika Koolituse juhtivpartner Raul Ennus arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Parempoolne mantra, et suur äri tuleb ainult siis, kui maksud on hästi madalad ja riik olematult õhuke, on oma aja ära elanud, kirjutab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees, ettevõtja ja investor Lauri Paeveer vastuses Äripäeva uusaastaküsimusele.

Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.