Kaspar Oja: alampalga tõstmine suurendab tõenäoliselt hinnatõusu
Miinimumpalga arutelus keskenduvad rääkijad harilikult palgavaesuse vähendamisele ja töökohtade võimalikule vähenemisele. Vähem on aga juttu kolmandast võimalikust mõjust: hinnatõusust, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Alampalga jõuga kehtestamine vorst vorsti vastu kokkuleppena oleks eriti halb poliitkultuur, mediaanpalgaga töötasu alammäära siduda ei saa, kirjutab aktsiaseltsi Ehitustrust juhatuse liige Marko Raudsik.
Kui vaadelda alampalga tõusu ja selle mõjul kaasnevat madalapalgaliste töökohtade kadumist, siis alampalk prevaleeriks, ütles ametiühingute keskliidu esimees Jaan-Hendrik Toomel.
Alampalga üle käivas üha kuumemas poliitilises arutelus võiks selle kõrval, mis on selle eesmärk, küsida sedagi, kas seda üldse vaja on, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tööandjate keskliidu volikogu esinaine ja Ragn-Sellsi juht Kai Realo ütles saates „Kuum tool“, et kui alampalka tõsta kuni 60% mediaanpalgast, peab kokkuleppesse lisanduma ka kriisi ajal alampalga vähendamise võimalus.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.