Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Kui konkurentsiamet ei suuda regulaatorina vaba ettevõtluskeskkonna eest seista, pole ohus mitte enam majandus, vaid riik, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki lõppenud aastal hakati rääkima, kuidas kriiside jada on lisaks poliitikutele väänanud laustoetuste usku isegi paljud ettevõtjad ja tippjuhid, peegeldub Äripäeva arvamusliidrite küsitluse vastustest teistsugune pilt: firmasid tuleb toetada maksurahaga võimalikult vähe.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.