Alates 1. jaanuarist 2022 on võimalik ettevõtjal vähendada oma maksukohustust tasumata arvetelt arvestatud käibemaksusumma võrra. Advokaadibüroo PwC Legal avaliku õiguse ja regulatsioonide valdkonna juht, vandeadvokaat Indrek Kukk ning maksuadvokaat Karel Romet Pedajas selgitavad, kuidas on maksukohustuslasel võimalik käibemaksuarvestust lootusetute nõuete osas korrigeerida.

- PwC Legali avaliku õiguse ja regulatsioonide valdkonna juht, vandeadvokaat Indrek Kukk (vasakul) ning maksuadvokaat Karel Romet Pedajas.
Euroopa Kohus on juba 1997. aastal selgitanud, et tehingult käibemaksu arvestamisel tuleks lähtuda tegelikult saadud tasust ning riik ei tohiks käibemaksuna koguda suuremat summat kui maksukohustuslane ise sai. Eestil kulus Euroopa Liiduga liitumisest alates "kõigest" 18 aastat, et viia siseriiklik regulatsioon kooskõlla liidu õigusaktidega ning kehtestada käibemaksuarvestuse korrigeerimist lubavad sätted. Õigem oleks siiski öelda, et tegi esimese katse siseriikliku regulatsiooni kooskõlla viimiseks, sest käibemaksuarvestuse korrigeerimise lubatavus on seatud sõltuvusse lisatingimustest, mis ei pruugi Euroopa Liidu õigusega kooskõlas olla. Sellest aga pikemalt allpool.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.