Rasmus Kattai: kas majandus-Nobel läks ikka õigetesse kätesse?
Millal veel oleks kõige õigem aeg eelmise suure kriisi õppetunde ja selle vältimise nimel teadustööd murdnuid meeles pidada kui mitte praegu? Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai selgitab Äripäeva essees, miks tänavune majandus-Nobel tekitab vastakaid tundeid ja kuidas tuleks tehtud valikusse suhtuda.
Tänavune Rootsi keskpanga auhinna majandusteadustes Alfred Nobeli mälestuseks jagunes kolmeks endise Föderaalreservi esimehe Ben Bernanke ja tema kahe USA kolleegi vahel, kes uurisid finantskriisidega toimetulekut.
Tänavuse Nobeli majanduspreemia võitjad näitavad, et kui on olemas andmed ja andmebaasid, et viia läbi nn loomulikke eksperimente, saavad paljud seosed ärielus ja poliitikas selgemaks, kirjutab EBSi rektor ja professor Meelis Kitsing.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.