Rasmus Kattai: kas majandus-Nobel läks ikka õigetesse kätesse?
Millal veel oleks kõige õigem aeg eelmise suure kriisi õppetunde ja selle vältimise nimel teadustööd murdnuid meeles pidada kui mitte praegu? Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai selgitab Äripäeva essees, miks tänavune majandus-Nobel tekitab vastakaid tundeid ja kuidas tuleks tehtud valikusse suhtuda.
Tänavune Rootsi keskpanga auhinna majandusteadustes Alfred Nobeli mälestuseks jagunes kolmeks endise Föderaalreservi esimehe Ben Bernanke ja tema kahe USA kolleegi vahel, kes uurisid finantskriisidega toimetulekut.
Tänavuse Nobeli majanduspreemia võitjad näitavad, et kui on olemas andmed ja andmebaasid, et viia läbi nn loomulikke eksperimente, saavad paljud seosed ärielus ja poliitikas selgemaks, kirjutab EBSi rektor ja professor Meelis Kitsing.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.