Venemaa peab saama strateegiliselt lüüa ning Ukraina taastama territoriaalse terviklikkuse ja vabaduse, kirjutab riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (Reformierakond).
Ukraina president Volodõmõr Zelenski külastas sel nädalal Vene okupantidest vabastatud Izjumi.
Foto: ZUMA Press/Scanpix
Ükski iseseisvussõda ei saa jääda viiki. Seepärast on Ukrainal ja tema toetajatel silme ees vaid üks eesmärk – võit, riigi taastatud territoriaalne terviklikkus ja vabadus. Ukraina relvajõudude augustis haaratud initsiatiiv ja edukas vastupealetung okupeeritud alade vabastamiseks tõestab, et Ukrainal on jõudu ja oskust oma territoorium vabastada ning viia sõda Vene agressori vastu võiduka lõpuni. Samas on see tee veel pikk ja ränkraske, sest Kreml pole siiani loobunud oma eesmärgist – Ukraina riigi hävitamisest.
Ukrainlased on vabastanud ligi 10 000 ruutkilomeetrit territooriumit, ent praegu vajavad üksused reorganiseerimiseks ja jõudude koondumiseks aega, rääkis hommikuprogrammis Ukraina sõjapäevikut pidav vaatleja Igor Taro.
Venemaa ekspert ja politoloog Karmo Tüür ütles, et Vene poliitikud, kes president Vladimir Putini vastu protestisid, on vähemasti osaliselt varemgi mässumeelsust üles näidanud partei Jabloko liikmed.
On aeg veenda Euroopa Liidu liikmesriike selles, et nüüd tuleb Venemaaga veelgi karmimalt käituda ning teda niiviisi lüüasaamisele lähemale nügida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.