Siim Kuresoo: maailma päästmiseks pole vaja Otepää metsa tabletiks pressida
On aeg ühiskondlikult arutada, mida tähendab miljonite eurode kinkimine metsatööstusele ja kas oleme valmis ka tulevikus tegema taolisi kingitusi meie looduse arvel, kirjutab Eestimaa Looduse Fondi metsaprogrammi koordinaator ja juhatuse liige Siim Kuresoo.
Kui Eesti metsa- ja puidutööstusel õnnestuks miljoneid tihumeetreid töötlemata materjali Põhjamaadesse eksportimise asemel kohapeal keemiliselt väärindada, oleks see võrreldav 90ndate tiigrihüppega, kui jätsime tšekiraamatud vahele ja läksime kohe internetipanganduse peale, usub sektori juht Henrik Välja.
Kliimaneutraalsuse teemal on ettevõtjatele veel palju ebaselget. "Valet" on raske defineerida, kui "õige" on mitmeti mõistetav, kirjutab LHV jätkusuutlikkuse (ESG) valdkonna juht Ragne Maasel.
Isiklikel põhjustel ametist lahkunud keskkonnaministrit Tõnis Möldrit saadavad erakonnakaaslaste meeleliigutuslikud meenutused tema suurest kaasamissoovist ministeeriumi poliitika juhtimisel, asjaosalised ütlevad, et see pole aga tõsi.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.