Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Priidu Pärna: meid saadetakse hernepüssiga puuküürnike vastu
Seadusandja paotas veidi silmaklappe, kuid põhjalikku diskussiooni lepinguvabaduse tähendusest ja piiridest riigikogus aset ei leidnud ning puuküürnike teema jääb omanike jaoks endiselt päevakorda, kirjutab Eesti Omanike Keskliidu esimees, notar Priidu Pärna.
Rohkem kui viis aastat veniva üürituru regulatsiooni muutmine edeneb äärmiselt aeglaselt ja ajab vihale väikeinvestoreid, kes on teinud suure hulga muudatusettepanekuid, millest tähtsaim on mittemaksvast üürilisest kiiremini lahtisaamine.
Kaspar Kissa mõistis ligi viis aastat tagasi 26aastaselt Tallinna elama tulles kiirelt, et üüri maksmine on surnud hobuse kinnitagumine. Mõttekam on maksta iseendale kuuluva korteri laenu. Ja miks mitte sealt veelgi kaugemale minna ja kinnisvaraportfelli näol oma pensionipõlv kindlustada?
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.