Hannes Rumm: kas eelistate töötada Trumpi või Bideni firmas?

Kõik Donald Trumpi toetajad ei ole moraalitud ega ekstremistid, vaid tavalised inimesed tavaliste rõõmude ja muredega – vaid seda mõistes õnnestub ehk Ameerika ühiskonda lappida, kuigi see saab olema raske, kirjutab USAs elav Äripäeva kaasautor Fredy-Edwin Esse.

2024. aasta USA valimised on need, kus tuleb esile uue Ameerika nägu - nii vabariiklaste kui demokraatide seas astub siis esile uus põlvkond, kirjutab Eestis elav ameeriklane, EBSi meediakorralduse doktorant Scott Abel.

Igale mõjule on olemas vastumõju, näiteks võis Black Lives Matter anda lisahääli hoopis Donald Trumpile, tuues hääletama ka need inimesed, kellele muidu praeguse presidendi käitumine ei istu, rääkis endine diplomaat ja raadioajakirjank Harri Tiido Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Nädalat kokku võtvas saates “Äripäev eetris” leidsid ajakirjanikud Priit Pokk, Kaspar Allik ja Pille Ivask, et lähinädalad saavad olema üksjagu ootusärevad, sest selgusetu on USA presidendivalimiste saatus, samuti on koroonaolukord muutumas üha pingelisemaks.

Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.