Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
“Issi, ära anna taskuraha - kanna taskuraha!”
Sularaha lõppvaatus tuleb järjest lähemale ja selle toovad seitsmepenikoorma sammudega kätte meie kodused võsukesed. See ei pea aga tähendama, et digiajastu lapsed raha olemust või väärtust ei mõista, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Jõukuse suurenemine ja investeerimise populaarsuse kasv on Eestis andnud hoogu positiivsele trendile. Üha rohkem lapsevanemaid on koos lapse kasvamisega pannud kasvama ka rahapuu, mis lapse täisealiseks saamisel muudab lihtsamaks iseseisva elu alustamise ehk aitab katta erinevaid väljaminekuid.
Paljud lastele raha kasvatajad usaldavad kasvukontosid, kuid nad pole kindlad, millal ja kuidas kogunenud raha lastele lõpuks üle anda. Vastased aga kritiseerivad, et noored ei oska sülle kukkunud rikkusega midagi peale hakata.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.