Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Margit Rüütelmann: nii jäätmekäitluses jätkata ei saa
Arvutusmetoodikaga mängides saame jäätmemajanduses end järgmise viie aasta jooksul euroliidus küll paremas valguses näidata, kuid see pole edasiviiv lahendus, kirjutab Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann.
Tallinna linnale kuuluva Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse ning Pärnu linna ettevõtte Paikre kohale on kerkinud kahtlus, et ettevõtted on jätnud maksmata miljonites eurodes saastetasu, mis omakorda annab neile jäätmeturul konkurentsieelise.
Viimsi valla jäätmeveohankel parima hinnaga võitjaks tunnistatud Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse kinnitus, et nad ei pea kogutavatelt jäätmetelt saastetasu maksma, tekitas konkurendis küsimuse, kuidas see on võimalik.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.