Paremäärmuslus kui ettevõtlusrisk

Põhimõtteline risk on aeg ja energia, mis kuluvad pseudoteemadele – lõputud skandaalid ja diskussioonid vastuolulistest avaldustest, käemärkidest ja käitumisest. Mida me sellega saavutame? Millist konkurentsieelist soovime luua oma regioonis või Euroopas keskendudes nendele küsimustele?

Kaotatud aega ei saa tagasi. Meil pole võimalik seda aega või energiat kasutada selleks, et näiteks arutada inimressursi asendamist avalikus sektoris senisest tõhusamate e-teenustega. Või Euroopa tasandil tegevuseks selle nimel, et arendada siseturgu või tõsta Euroopa majanduse konkurentsivõimet tervikuna.

Poliitikutele pakub praegune aeg lõputult võimalusi olla pildis kodutööd tegemata – huvigruppide, ettevõtlusorganisatsoonide ja riigiasutuste poolt koostatud analüüsipaberite lugemine on märksa tülikam ja aeganõudvam kui emotsionaalsed avaldused.

Olles ise oma ettevõtte teenuseid välisturgudel müünud tean kogemusest, kuivõrd oluline on päritoluriigi maine. Eesti maine on mulle nii võitnud kui ka kaotanud tellimusi ning seetõttu ei tasu võtta asjatuid maineriske, mis kahjustaksid meie ettevõtete konkurentsivõimet.

Endise Põhja-Tallinna vanemana on mul säilinud küllalt hea kontakt ka sealse ettevõtluskogukonnaga. Nende mure on paljuski seotud välisspetsialistide värbamisega ning praegune poliitiline olukord ainult süvendab seda probleemi. Praeguses situatsioonis on märkimisväärselt keerulisem teise nahavärvi või usutunnistusega inimest Eestisse tööle värvata.

Peame tõsiselt mõtlema seadusandlikele algatustele, millega kaitsta ühiskonda radikaliseerumise eest. Siin ei piisa ainult pehmest jõust - vaja on täiendavaid hoobasid demokraatlike põhimõtete jõustamiseks.

Riske on veel. Populistidele on omane tuua pikaajaline poliitika ohvriks efektsele poliitavantürismile. Donald Trump on näiteks põhjustanud väga suurt segadust ootamatult oma administratsiooni juhtivaid töötajaid vahetades. Majanduskonjuktuur on seni olnud positiivne, aga mina kahtleks tõsiselt praeguse USA valitsuse võimes tulla toime kriisidega majanduses. Poliitiline polariseerumine tekitab turgudel ebakindlust – briti parlamendi otsusvõimetus on siinkohal hea näide.

Ja lõpetuseks, me ei saa ju lõpuni välistada, et Euroopaga toimuvat on kas suunanud või siis vähemalt aidanud Euroopa ühtsuse suhtes negatiivselt meelestatud jõud oma majanduslike huvide edendamiseks.