Ülereguleerimine teeb Eestist lapsehoidjariigi

Sõltumata sellest, kas tubakapoliitika on osadeks jaotatud või viiakse muudatusi ellu samaaegselt, tuleb jälgida, et erinevad teemad ei saboteeriks üksteist. Näiteks tubakatoodete jälgimissüsteemi eesmärk on ära hoida salasigarettide ja teiste illegaalsete nikotiinitoodete jõudmist poelettidele. Süsteemi rakendamine võib muutuda mõttetuks, kui teiste tubakaseaduse osade tulemusena hakkavad tarbijad tooteid ostma mustalt turult või naaberriikidest. Juba praegu on piirikaubandus hoo sisse saanud, sest meil kehtestatud liiga kõrge aktsiisi tõttu on e-sigarettide vedelikud mujal poole odavamad. Vahe on suurem kui alkoholiga.

Suvel hakkab Eestis kehtima e-sigarettide maitsestatud vedelike müügikeeld. Seejuures moodustavad need umbes 80% kõigist müüdud e-sigaretivedelikest. On selge, et pärast piirangute kehtestamist hakkavad tarbijad ostma tooteid massiliselt mustalt turult või naaberriikidest ning jälgimissüsteemi sisseseadmine osutub mõttetuks, sest legaalne turg väheneb oluliselt. Vähenenud on see juba praegugi. Algselt planeeritud 4 miljonist laekus aktsiisi vaid 1 miljon.

Mõttetuks muutub ka ELis kohustuslik e-sigareti vedelike laboratoorne testimine, sest mustal turul müüdavaid tooteid ei testi keegi. Raske on mõista, et kui tarbijate kaitseks ja toodete ohutuseks on välja töötatud kontrollmehhanismid, siis miks suunatakse Eestis tarbijaid järjekindlalt mustale turule või naaberriikidesse?

Kui rääkida kuumutatavatest tubakatoodetest, siis nende kohta võttis EL vastu ühise seisukoha juba mitu aastat tagasi, aga Eesti alles arutab. Mõeldud on regulatsioonide peale, mida eurodirektiivid ei võimalda ning mis on teistele liikmesriikidele tundmatud. Ülepingutatud regulatsioonid ei tee midagi muud, kui tapavad ära algse idee tuua turule vähem kahjustavaid tubakatooteid. Selliste ülepingutuste kaasproduktiks on uus artikkel piirikaubanduses ehk taas järgitakse printsiipi „Mida rohkem raha Lätti, seda uhkem!“.

Nagu mõnele ministeeriumile tavaks, otsustavad ametnikud, kuidas inimesed peavad elama ning välja on töötatud ülereguleerivad reeglid. Seda iseloomustab hästi ka üle-euroopaline uuring, milles Eesti tõusis lapsehoidjariikide pingereas kolmandale kohale. Tundub, et kohati tehakse asju vaid selleks, et saaks linnukese kirja. Inimeste jaoks ei muutu midagi paremaks, kui ohutuse tagamiseks välja töötatud lahendused muudetakse teiste tegevustega kasutuks.

Samasugust silmakirjalikkust võib kohata ka suitsetamise leviku piiramisel. Ühelt poolt on riik seadnud eesmärgi, et suitsetajad loobuksid kahjulikust tegevusest, kuid paradoksaalselt soovib samal ajal tubakaaktsiisiga veelgi rohkem raha teenida. Kui keegi eeldab, et saadud vahendid lähevad suitsetamise leviku piiramiseks, siis nii see ei ole. See raha kulub mujale ära. Vaid pisku kulutatakse iga-aastasele reklaamikampaaniale, millega luuakse muljet, nagu riik tahaks suitsetamise levikut piirata.