- OMX Baltic0,37%314,51
- OMX Riga1,27%927,41
- OMX Tallinn0,33%2 154,78
- OMX Vilnius−0,16%1 502,84
- S&P 5000,7%7 489,72
- DOW 300,53%52 485,03
- Nasdaq 1%25 373,85
- FTSE 1000,01%10 869,36
- Nikkei 225−0,94%63 754,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%91,84
- OMX Baltic0,37%314,51
- OMX Riga1,27%927,41
- OMX Tallinn0,33%2 154,78
- OMX Vilnius−0,16%1 502,84
- S&P 5000,7%7 489,72
- DOW 300,53%52 485,03
- Nasdaq 1%25 373,85
- FTSE 1000,01%10 869,36
- Nikkei 225−0,94%63 754,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%91,84
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valitsusliit kaitseb põlevkivitööstust
Uus valitsusliit keskkonnateemadel oma pead palju ei vaeva. Küll aga lubatakse uut põlevkiviõlitehast, kirjutab majandusajakirjanik, Lääne Elu peatoimetaja Andrus Karnau.
Keskerakonna, Isamaa ja EKREkoalitsioonileppe üks huvitavamaid punkte on lubadus hakata tegema koostööd põlevkiviõlitootjatega eelrafineerimistehase ehituseks. Põlevkiviõlist diislikütuse tootmine oli kümmekond aastat tagasi toonaste VKG ja Eesti Energia juhtide suur unistus, mis aga maha maeti maha, sest nafta hind oli liiga madal ja õli tootmismaht väike.
2017. aastal jõudis Eesti põlevkiviõlitootmise maht miljoni tonnini. Arvata võib, et mullu korrati seda tulemust kuhjaga. Miljon tonni on olnud märgiline maht, millest alates kümmekond aastat vanade arvutuste järgi oleks tasunud diislikütuse tootmisele mõelda.
Rafineerimistehas oleks suur ja kallis investeering, mille eelduseks oleks aga ilmselt üha uute ja uute õlitehaste rajamine. 2017 põletati Eestis ligi 16 miljonit tonni põlevkivi. Mahud ja neist tulenev keskkonnakahju on juba väga suur. Leevendust pakub küll vanade elektrijaamade sulgemine.
Kahtlevad kliimasoojenemises
Uus valitsusliit keskkonnateemadel oma pead palju ei vaeva. Leppes pole viiteid metsaraie piirangutele ega taastuvenergia mahtude eesmärkidele. Koalitsioonilepe nendib kiretult, et põlevkivi kasutuses lähtume rahvusvahelistest lepetest ja keskkonnanormidest. Justkui Eestil oleks võimalik Euroopa Liidu keskkonnanorme eirata? Kahtlemata on, aga koos lubadusega, et Eesti jääb Euroopa Liitu, käib ka ühiste direktiivide täitmine.
Isamaa on aastaid olnud põlevkivisektori eestkõneleja, ka Keskerakonnale pole olnud põlevkivitööstusturite huvide eest seismine võõras. EKRE puhul võib arvata, et ärimehed ei peagi palju pingutama toetuse leidmiseks, sest konservatiivid kahtlevad kliimasoojenemises niikuinii, nagu ka sotside soovis pingutada taastuvenergia kasutuselevõtu nimel.
Eesti majandusele ja riigikassa maksutuludele on uute suurte tööstusinvesteeringute tegemine kahtlemata kasulik. Teisalt tähendavad uued õlitehased suurt keskkonnakahju. Viimane pole ei meie tervise ega elukeskkonna huvides, aga läheb ka vastuollu Euroopa Liidu pürgimisega aina puhtama tootmise poole.
Seotud lood
Paljud ettevõtted seisavad silmitsi sama küsimusega: kuidas korraldada nutikamalt tööetappe, mis nõuavad täpsust, järjepidevust ja aega, kuid ei kuulu ettevõtte põhitegevuse hulka? Olgu selleks toodete komplekteerimine, detailide kokkupanek, pakendamine, sorteerimine või muud käelised tööd. SA Hea Hoog aitab ettevõtetel selliseid tööetappe usaldusväärselt korraldada, ühendades praktilise tootmispartnerluse ja sotsiaalse mõju.
Enimloetud
1
2
3
5
Viimased uudised
“Maksuvõlgades ettevõtteid hüljanud poliitikud peaksid olema valijatele ohumärk”
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud ettevõtte kommentaar
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud ettevõtte kommentaar
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
“Maksuvõlgades ettevõtteid hüljanud poliitikud peaksid olema valijatele ohumärk”
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele