Vaimne vorm on edu vundament

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) definitsiooni alusel on tervis “täielik heaolu seisund, nii füüsiliselt kui ka vaimselt”, st see on enamat kui haiguste puudumine.

Kuigi vaimse vormi hoidmise vahendid kattuvad osaliselt füüsilise vormi saavutamise omadega nagu tervislik toitumine, piisav liikumine ja korralik unerežiim, on siin määrava tähtsusega oma sisemaailma tundmaõppimine ja oskuslik suunamine. Selleks vajalike oskuste puudumine on üks peamiseid vaimse tervise häirete kujunemise põhjuseid, nagu kirjutas psühhiaater Dr Helena Lass Routledge'i kirjastuse avaldatud teadusartiklis, mis käsitles proaktiivsest lähenemist vaimsele vormile.

Sisemaailma juhtimise oskused ehk intrapersonaalsed oskused on sellised praktilised oskused, mille toel inimene suudab avada oma seesmist potentsiaali ja olla edukas: tähelepanelik, taiplik, loominguline, initsiatiivi võttev ja isemotiveeruv, hästi keskenduda, olla valmis muutusteks, suunata oma mõtteid sihipäraselt, kogeda seesmist vaikust, tunda end emotsionaalselt kõigutamatuna jne. Need oskused ongi vaimse vormi pärusmaa.

Siiani pole vaimne tervis tervetele olnud meil fookuses. Kool seda ei õpetanud, tööandjad sellega ei tegelenud ja inimest ennast ei huvitanud teema enne, kui vaimse tervisega olid olud halvasti. Haigekassa ja haiglad aga tegelesid ja tegelevad seni hädade tagajärgedega.

Kuna see polnud jätkusuutlik, siis selle aasta algul jõustus töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatus. Selle järgi on kõigil tööandjatel kohustus kaardistada töökeskkonnast tulevad vaimsed ohutegurid ehk psühhosotsiaalsed ohutegurid ning rakendada abinõusid vaimse tervise kahjustuste ennetamiseks. See on väga oluline muutus lähenemises, mis paneb Eesti vaimse vormi tagamises maailmas esirinda. Muidugi eeldusel, et me vaimse tervise probleemide ennetusega praktiliselt ka tegelema asume.

Seadusandja on pannud vastutuse tööstressi jt vaimse tervise riskide vähendamise eest tööandjale, kuid oma sisemaailma juhtimise oskused on alati individuaalsed. Mida siis teha? Tööandjale on lihtsaim lahendus pakkuda oma töötajatele praktiliste intrapersonaalsete oskuste omandamise võimalusi. See on samm edasi psühhosotsiaalsete ohutegurite, nt stressorite kaardistamisest, millesse on lihtne kinni jääda, sest stressi käivitajaid on lõputu hulk. Kõiki väliseid riske eemaldada püüdes eemaldaksime me end elust ja siis kogeks stressi, üksildusest vms. Edu aluseks on siin fookuse viimine sellele, kuidas pingelises ja pidevalt muutuvas töökeskkonnas reaalselt oma sisemaailma juhtida osata ehk kuidas toime tulla stressiga, mida kogeb erinevate uuringute alusel 70–95% kõigist inimestest.