• OMX Baltic1,7%316,83
  • OMX Riga−0,06%903,91
  • OMX Tallinn0,1%2 088,3
  • OMX Vilnius2,1%1 382,68
  • S&P 500−0,61%6 632,19
  • DOW 30−0,26%46 558,47
  • Nasdaq −0,93%22 105,36
  • FTSE 100−0,43%10 261,15
  • Nikkei 225−1,16%53 819,61
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%91,65
  • OMX Baltic1,7%316,83
  • OMX Riga−0,06%903,91
  • OMX Tallinn0,1%2 088,3
  • OMX Vilnius2,1%1 382,68
  • S&P 500−0,61%6 632,19
  • DOW 30−0,26%46 558,47
  • Nasdaq −0,93%22 105,36
  • FTSE 100−0,43%10 261,15
  • Nikkei 225−1,16%53 819,61
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%91,65
  • 06.02.19, 13:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Hakkame ettevõtlikke teadlasi karistama?

Mõned teadlased nõuavad oma hiljutises ühispöördumises, et riik tohiks püsivalt toetada ainult riiklike asutuste, mitte aga eraettevõtete teadustegevust. Tegelikult aga ei tohiks raha anda just neile teadlastele, kes eraettevõtlusest aru ei saa ning kelle jaoks on ettevõtlus ja vaba turg sõimusõnad, leiab ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht Kristjan Oad.
Kristjan Oad.
  • Kristjan Oad.
  • Foto: Erakogu
Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Teaduskoja ja Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu poolt peaministrile saadetud tekstis nõuti: “Baasfinantseerimisest tuleb eemaldada riigiabi erafirmadele, kes hetkel saavad baasi kaudu võimendust erasektorisisestele koostöölepingutele.”
Kaeblejad jätavad mainimata, et nimetatud raha saavad taotleda ainult evalveeritud teadusasutused. Evalveerimine on kvaliteedi kinnitamise protsess, mis nõuab väga suurt investeeringut. Erakapitalil põhinevad teadusettevõtted on selleks vajamineva raha suutnud ise turult teenida ja Eesti teadusse juurde tuua. Need vähesed ettevõtted, kes on samal ajal nii riigile maksutulu teeninud kui ka teadust evalveerinud, on kangelased. Seetõttu on ainult maksumaksja rahast elava seltskonna nõudmine erasektori vastu piiratud.
On absoluutne fakt, et Eesti teaduse rahastust tuleb kordades tõsta. Alusteadustega tegelevatele uurijatele tuleb anda nii materiaalne kui ka akadeemiline vabadus. Meil on vaja normaalset teadlase karjäärimudelit, realistlikke tenuurivõimalusi ja sotsiaalseid garantiisid. Seda kõike ainult õõnestab see, kui mingi seltskond tahab ettevõtlikke teadlasi karistada.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Mõnede teadlaste selline seisukoht on sisuliselt kommunistlik ja käib vastu Eesti Vabariigi põhiseadusele. Põhiseadus sätestab otsesõnu ettevõtlusvabaduse ning keelab diskrimineerimise. Teadlase diskrimineerimine selle tõttu, et ta on tänu oma teadustööle ka edukas ettevõtja, oleks vabariigi aluste õõnestamine.
Ettevõtluskogemus kohustuslikuks
Lugesin seda deklaratsiooni ja ei uskunud oma silmi – kuidas peavad haritud inimesed probleemiks seda, et AS Cybernetica või OÜ Protobios teadust teevad ja seda ka edukalt turustavad. Lööb täiesti pahviks, et kirjutatakse alla sõnadele, mis sisuliselt ütlevad, et turul edukas teadustiim on paaria ja talle maksumaksja raha usaldada ei või. Kuidas on võimalik, et tänases Eestis on eraettevõtlus kellegi jaoks sõimusõna?
2017. aastal said teadusettevõtted ainult 5,6 protsenti kogu teaduse baasfinantseerimisest. Seda enam on arusaamatu, mille üle mõned õieti kurdavad. Ei ole normaalne, et maksumaksja palgal on teadlased, kes erasektorit põlgavad. Vastupidi, baasrahastuse tingimuseks võiks seada, et vastava asutuse vähemalt mõnel juhtival liikmel peab olema ettevõtluskogemus.
Esitatud väited sisaldavad ka otsest valet. Väidetakse, et praegune teadusraha jagamise kord olevat keelatud riigiabi. See on sulaselge vale. Kandideerida saavad kõik teadusasutused, kes on evalveeritud, sõltumata omandivormist või teadlaste päritolust. Ettevõtetel on baasfinantseeringu saajate hulka murdmine märksa raskem kui avaliku sektori teadusasutustel. Tegu on häbitu ettevõtluse ja sellega ka Eesti teaduse kahjustamisega.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.01.26, 11:54
Suur võrdlus: kuidas erinevad mikrokraadiprogramm, täiendusõpe ja avatud õpe?
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

78.5%
12.3%
9.2%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele