Rohkem üksmeelt ja vähem hirmutamist

Peale musta ja valge on värve rohkem, oluline on neid õigesti kombineerida, et tulemus oleks silmale kena vaadata – teha läbimõeldud ja julgeid valikuid, olla otsustes vaba, kuid omada julgust vastutada. Oluline on pikk vaade – kuidas me saame väärikalt hakkama 10 ja 100 aasta pärast. Tulude suurendamisest ei saa siinkohal üle ega ümber, sest ilma selleta ei ole midagi ümber jagada. Arengust peab osa saama võimalikult tasakaalustatult kogu ühiskond.

Tundub, et teatava edu saavutamisega on kaasnenud mugavusprobleeme, mis 1980. ja 1990. aastatel oleks tundunud naeruväärsetena. Samal ajal elab endiselt palju inimesi vaesuspiiril. Ettevõtet juhtides on üks suuremaid väljakutseid leida ja hoida tasakaalu töötajate, klientide ja omanike vahel. Kandes selle üle riigi konteksti, siis sarnast tasakaalu on vaja otsida kõikides ühiskonna kihtides – noored, pensionärid, ettevõtjad, töövõtjad, riigijuhid.

Soovin Eestile rohkem faktipõhisust, vähem karjumist, hirmutamist ja populismi. Viimaste pealetung võib nullida aastatepikkuse töö riigi ülesehitamisel.

Miljoniline rahvas ei saa endale lubada üksteise kõri kallale kargamist. Väljakutsed on niigi tõsised, oluline on ühtsus ja koostöö. Eeltoodu võib kõlada idealistlikult, aga kui väike riik ei suuda olla nutikas ja paindlik, siis mis eelised meil veel on?