21. sajandi Eestisse, meie kombe- ja väärtusruumi ei sobi loomade kasvatamine ja hukkamine vaid selleks, et nülgida neilt nahk, leiab riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra (SDE).

- Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra
- Foto: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix
Karusnahk on luksuskaup ning karusnaha tootmine ei ole inimese eluks oluline tööstusharu. Kraed ja kasukad ei kaalu üles loomade kannatusi ning keskkonnakahju.
Eestis kasvatatakse karusloomana tšintšiljasid, küülikuid, naaritsaid ja rebaseid. Kokku peetakse Eestis umbes 200 000 karuslooma!
Karusloomakasvatajatele on mõistlik kehtestada üleminekuaeg oma tegevuse lõpetamiseks. Üleminekuaeg peab olema piisav, et Eestis karusloomakasvatusega seotud sadakond inimest leiaks uue töökoha või läbiks ümberõppe ja ettevõtjad leiaksid uusi väljakutseid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Viis aastat üleminekuaega
Seepärast võiks enne 2019. aasta 1. juunit välja antud tegevusload mingi ja kähriku tehistingimustes pidamiseks kehtida näiteks kuni 2024. aasta 31. maini. See annab inimestele ja ettevõtetele piisavalt aega.
Karusloomakasvatusega seotud küsimused vajavad lahendusi ja on taas päevakorras seoses 18 riigikogu liikme algatatud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga, mis jõuab parlamenti jaanuaris.
Eelnõu algatajad kuuluvad eri parteidesse ning neid ühendab veendumus, et loomade pidamine, aretamine ja paljundamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil tuleb lõpetada.
Seotud lood
Paljud ettevõtted seisavad silmitsi sama küsimusega: kuidas korraldada nutikamalt tööetappe, mis nõuavad täpsust, järjepidevust ja aega, kuid ei kuulu ettevõtte põhitegevuse hulka? Olgu selleks toodete komplekteerimine, detailide kokkupanek, pakendamine, sorteerimine või muud käelised tööd. SA Hea Hoog aitab ettevõtetel selliseid tööetappe usaldusväärselt korraldada, ühendades praktilise tootmispartnerluse ja sotsiaalse mõju.