Mis takistab plokiahela levikut?

Hoolimata suurtest investeeringutest ja tähelepanust on plokiahela levik tagasihoidlik. Eriti kui vaadata erinevaid valdkondi tervikuna ja mitte keskenduda ainult mõnele tegevusharule nagu näiteks krüptoraha. Ka Eesti ettevõtjad on juhtinud tähelepanu regulatsioonidele, mida saaks muuta blokiahela laialdasema kasutamise soodustamiseks. Hiljuti väitsid ka ettevõtjad, et "Eesti kaotab enda positsiooni Euroopa Liidu Silicon Valleyna", kui regulatsioone ei muudeta. Regulatsioonide muutmine võib olla vajalik, kuid kindlasti mitte piisav plokiahela levikuks.

Plokiahela leviku takistus on ka tehnoloogia ise ja selle ümber tekkinud ärimudelid. Hiljutises uuringus toob maailma juhtivamaid konsultatsioonifirmasid McKinsey välja, et plokiahel on veel ebaküps tehnoloogia, kus eduvalemit pole veel tekkinud. Nende sõnul struktureerimata eksperimenteerimine plokiahelaga, kus strateegilist väärtusloomist ei mõelda läbi, tähendab, et paljud ettevõtted ei teeni enda plokiahela investeeringutest kunagi midagi tagasi.

Plokiahela levik sõltub kõige otsesemalt tegevusvaldkonnast. McKinsey hindas erinevate majandusharude võimalusi plokiahela kasutamiseks ja selle mõju. Kõige väiksem mõju oli kaunite kunstide ja vaba aja veetmise, kaevandamise ning kinnisvara valdkonnas. Finantsteenuste, avaliku sektori ning tehnoloogia, meedia ja telekommunikatsioonisektoris on nii plokiahela kasutamise võimalused kui ka mõju kõige suurem. Ülejäänud sektorid on nende vahepeal.

Samas paljud plokiahela katsetamiseks käivitatud piloodid on sektoriülesed, kombineerides erinevate sektorite tegevusi. Hollandi ja Ameerika Ühendriikide toll ning laevandusfirma Maersk ja tehnoloogia hiid IBM käivitasid 2017. aastal projekti, et uurida plokiahela kasutamist tarneahelates. 2016. aastal pangandushiiud HSBC ja Bank of America Merill Lynch lõid koostöös Singapuriga prototüübi, et lihtsustada kaubandustehinguid. Jaekett Carrefour kasutab plokiahelat Prantsusmaal, et jälgida kanamunade liikumist tarneahelas ja plaanib seda laiendada teistele toodetele 2018. aasta lõpuks. Šveitsi riiklik postifirma hakkab kasutama plokiahelat, et jälgida farmaatsiasaadetiste temperatuuri.

Need piloodid on ühel või teisel moel seotud rahvusvahelise kaubanduse ja globaalsete tarneahelatega, mis on üks valdkond, kuhu plokiahela levik pole veel jõudnud, kuid potentsiaal tehingukulude kärpimiseks ja protsesside tõhustamiseks on suur. European Parliament Research Service toob hiljutises analüüsis välja, et plokiahela kasutuselevõtt rahvusvahelises kaubanduses eeldab investeeringuid ja ekspertiisi ning erinevate osaliste soovi tehnoloogiale üleminekuks. Samuti kaasnevad selle detsentraliseeritud tehnoloogia puhul võimalikud konfliktid jurisdiktsioonide üle. See tähendab vajadust harmoniseerida regulatiivseid lähenemisi, et plokiahel saaks rahvusvahelises kaubanduses toimida.

Omakorda võib selliste pilootide potentsiaal sõltuda, kas plokiahela kasutamisel rõhuasetus on rahvusvahelise kaubanduse finantstehingutel ja tolliga seotud tehingutel või transpordilahendustel. Plokiahela potentsiaal on suurem avalikus (toll) ja finantssektoris kui transpordi- ja logistikasektoris, kus mõju ja võimalused võivad olla tagasihoidlikumad.

Ent isegi suurema potentsiaaliga finantsvaldkonnas sõltub plokiahela potentsiaal spetsiifilisest rakendusvaldkonnast. Kui plokiahela levik piirdub peamiselt krüptovaluutade, nagu bitcoin, kasutamisega, siis on see otseses sõltuvuses sellest, et krüptovaluutadest saavad tõsiseltvõetavad valuutad või jäävad need volatiilseteks ja spekulatiivseteks varadeks.

Euroopa mõttekoja Bruegel hiljutine uuring ei omista suurt tõenäosust arengutele, kus krüptovaluutad asendaksid praeguseid. Suure volatiilsuse ja väikese kasutajaskonna tõttu ei suuda need piisavalt hästi täita raha kolme rolli, mis on arveldusühik, väärtuse säilimine ja sellest tulenev vahetusväärtus. Tõsisema konkurentsi pakkumine ametlikele valuutadele võiks ehk juhtuda, kui keskpanku peaks tabama tõsine usalduskriis. Kuid keskpankadel on jätkuvalt tugevaid eeliseid, näiteks ei suuda krüptoraha hajutatud emitentide võrk olla ühiskonna ees vastutav väärtuse hoidmise eest või toimida likviidsuskriisi korral viimase instantsi laenuandjana.

Oma olemuselt on blokiahela levik sarnane laiemalt digitehnoloogiatele, mis on olnud saadaval juba aastaid, kuid nende levik majandusharudes on erinev. Majandusarengu ja koostööorganisatsioon (OECD) uuris hiljutises uuringus kahekordsete diferentside meetodi abil 25 majandusharu 25 Euroopa maal ja leidis, et nii statistiliselt kui ka majanduslikult on olulisemad pidurid digitehnoloogiate adapteerimisel kehv juhtimiskvaliteet, digioskuste puudus ning puudulik inimeste ja töökohtade kokku sobitamine.

Selles kontekstis regulatsioonide muutmine võib olla vajalik, kuid kindlasti mitte piisav plokiahela levikuks. Lõpuks sõltub plokiahela ja teiste digitehnoloogiate kasutamine juhtimiskvaliteedist, töötajate oskustest ja sobivusest valdkonda.