E-arve teeb elu lihtsamaks

Raamatupidamise automatiseerimine eeldab majandustarkvarasse saabuvaid masinloetavaid e-arveid XML-formaadis. Varem on e-arvelduse levikut piiranud operaatorite kõrged kuutasud ja ühikuhinnad lõppkliendile, mis on tänaseks sõltuvalt kasutatavast majandustarkvarast juba mälestus.

Arvestades meie ettevõtete keskmist suurust, ei olnud 2016. aastal realistlik oodata, et avalikule sektorile e-arvete saatmise kohustuse kehtestamisel soovivad ettevõtjad e-arve operaatoritele maksta teenuse eest, mis PDF-formaadis müügiarve e-kirjaga edastamisel on tasuta.

Müügiarvete saatmine e-arvena ei ole müüjale mingi võit. PDF-formaadis müügiarve automaatne saatmine tarkvarast e-mailile on ju tasuta. Küll aga saab ostuarvete käitlemisele kuluvat aega ja raha kokku hoida ostja, kes peab ise nõudma masinloetavaid e-arveid. Kliendina on igaühel meist moraalne õigus ostetud kauba või teenusega kaasnevat arvet masinloetaval kujul nõuda. Niimoodi käitudes aitame kaasa e-riigi arengule ja säästame inimtöötunde. Inimtöötund on Eestis kiirelt kallinenud ja ootused töö sisule aina kerkivad.

Kui me soovime, et Eesti läheks tervikuna üle e-arvetele, peab kõigil ettevõtjatel ja raamatupidajatel olema võimalikult lihtne oma harjumusi muuta. Harjumuse muutmine tähendab seda, et majandustarkvara saadab arve saaja registrikoodi järgi tehtud päringu järel e-arve automaatselt.

E-arvelduse edu eelduseks on ka toimiv rändlusvõrk koos hinnakonkurentsiga operaatorite vahel. Näitena saab välja tuua mobiilsideturu, igast võrgust saab igasse võrku helistada ja klient läheb sinna, kus talle parem pakkumine tehakse. Rändlusvõrku ligipääsu piiramine ja kõrge kasumimarginaali hoidmise soov oli põhjus, miks e-riigis Eestis e-arvelduse levik aastateks toppama jäi.

E-arve operaatorid peavad enda jaoks välja mõtlema, kas soovitakse teenindada kogu Eestit või ainult riigiasutusi ja suurettevõtteid. Kui vastus on kogu Eesti, siis ei ole alternatiivi majandustarkvarade kaudu lõppkliendile tasuta e-arvete väljapakkumisele. Lisavõimalused nagu PEPPOL, B2C arved pankadesse ja EDI jäävad esialgu tasuliseks.

Riik peab, nagu ikka, kas aitama või tee pealt eest tulema. E-arvete aktiveerimiseks ettevõtjaportaalis juhatuse liikme kinnituse nõudmine on tülikas ja takistab majandustarkvaral korraga kõigil seni e-arveid mittekasutanud klientidel e-arvete aktiveerimist. Selle saaks asendada operaatorite vahelise usaldusliku koostööga, kus äriregistrile edastatavad kliendinimekirjad on piisavad äriregistris e-arve operaatori registreerimiseks.

Avalikule sektorile e-arvete saatmise kohustuse uuesti proovida kehtestamine on kahjuks rahandusministeeriumi madal eesmärk, mida on oht ka saavutada. Rahandusministeerium peaks mõtlema suuremalt, kuidas saaks kogu Eesti e-arveldama. Nende panus operaatorite ja majandustarkvarade vahelise koostöö tugevdamisel oleks tervitatav, eriti kui selleks on vaja leevendada ettevõtjaportaalis e-arvete vastuvõtu aktiveerimiseks esindusõigusega isiku kinnituse nõuet.

Mitmed majandustarkvarad pakuvad juba tasuta e-arvete edastamist ja vastuvõtmist, kuid ettevõtted ei ole seda veel enda jaoks avastanud. Tulevikutrend on otse majandustarkvarast e-arvete saatmine, mis  muutub sama automaatseks nagu Outlookist e-kirja saatmine.