Meie maksu- ja tolliameti plaan luua konkreetne juhend, mis aitaks välja selgitada selle, kes kui palju palka peaks saama, et oleks õiglane, on maailma mastaabis tõeline innovatsioon – vabas maailmas ei ole mitte keegi kunagi varem seda suutnud, kirjutab Bonnier2B strateeg Villy Paimets.
Nii kubiseb meedia (muide, imelikul kombel positiivse alatooniga) teadetest, et superrikkad teenivad vaid ühe(!) USA dollari aastas(!), selles nimekirjas on erinevatel aegadel olnud Apple’i looja Steve Jobs, Facebooki kaasasutaja Mark Zuckerberg, ettevõtja ja poliitik Michael Bloomberg, Google´i kaasasutajad Larry Page ja Sergei Brin, Yahoo! kaasasutajad Jerry Yang ja David Filo, Oracle´i kaasasutaja ja omanik Larry Ellison, filmiprodutsent ja Dreamworksi juht Jeffrey Katzenberg, Tesla asutaja Elon Musk ja paljud-paljud teised rikkad ja ilusad.
Loe lähemalt!
Maksuameti kavast ühemehefirmad korrale kutsuda saab lugeda
selles Äripäeva artiklis.
Samuti on juba pikki aastaid räägitud sellest, et suurte riikide presidendid teenivad oma positsiooni ja vastutuse kohta ääretult vähe – nii ulatub USA presidendi aastapalk vaid 400 000 USA dollarini, tema Venemaa kolleegi ca kaks korda väiksemast ametlikust palgast ei tahaks rääkidagi…
Ma ei väida, et see kõik just nii peabki olema, kuid kas peab üks riigiamet hakkama looma nn hinnakirja, mille alusel üks ettevõtja endale õiglast (maksuameti silmis) palka peaks maksma hakkama? Mingil hetkel jõuab kogu see juhendmaterjal siiski sellisesse punkti, kus tulevad mängu hinnangud – näiteks kui Anule kuuluva ettevõtte pakutav teenus on Antsu ettevõtte (samasisulisest) teenusest kallim, siis kas Anu peaks omale palga ka vastava suurusjärgu võrra suurema määrama?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Või kui see allegooria keeruliseks peaks osutuma, siis võib nimed võtta ka loendist: Luisa Värk, Karl-Erik Taukar, Ivo Linna, Erich Krieger jne – kes julgeks neile õiglase palga määrata?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Võlakirju saab märkida 28. augustini