Tellija vastutagu töötajate lubade eest

Sellest, et probleem on tõsine, hakkavad aru saama ka ametnikud. Kui siseminister Andres Anvelt hindas ebaseaduslike töötajate arvuks jaanuaris 1000, siis aprilli alguses tunnistas ta, et see võib olla 5000 ringis. Tõenäoliselt on illegaalse tööjõu hulk veelgi suurem. Välistööjõuga skeemitamise tõttu jäävad riigikassasse laekumata suured maksusummad, rääkimata julgeolekuriskist. Komplekssete lahenduste otsimise käigus tuleks mõelda ka peatöövõtja vastutuse suurendamisele.

Viimastel kuudel on korduvalt meedias kajastatud politsei- ja piirivalveameti ning maksu- ja tolliameti reide ehitusplatsidele. Sealt leitakse töölisi, kelle dokumendid pole korras. Ukrainlased saadetakse koju tagasi, kuid keegi ei vastuta. Kui peatöövõtja saaks trahvi, oleks ettevõtted rohkem huvitatud, kuskohast ja millised töötajad nende ehitusplatsile tulevad.

Lisaks ehitussektorile leidub illegaalseid töötajaid ka teistes valdkondades. Skeem on sama. Tööjõupuuduses vaevlev tootmisettevõte rendib inimesi mõnelt Eestis tegutsevalt renditööpakkujalt. Rendiettevõte omakorda ostab teenust näiteks Poola firmalt. Kuna see Poola firma on tõenäoliselt mees-ja-koer-tüüpi ettevõte, polegi eriti oluline, kas töötajatel mingid lepingud on või mitte. Eesti maksuametile jääb tarnija niikuinii praktiliselt kättesaamatuks.

Kuidas paremini tagada, et Eestis töötavatel välismaalastel oleks kehtiv elamisluba, et nende eest saaks tasutud kõik tööjõumaksud ning et neile oleks tagatud tervisekindlustus? Kuidas tagada, et tööandjad oleksid ka sisseostetava tööjõu puhul nendest aspektidest huvitatud? Selleks ongi vaja panna töö tellijale kohustus kasutada legaalset tööjõudu. Samuti tuleb teenuse ostjale anda õigus teenusepakkujalt tööjõu seaduslikkuse kohta tõendeid küsida.

Soomlastel on praktika olemas

Soomes kehtib tellija vastutuse seadus juba kümme aastat, mis näitab, et selline regulatsioon on teostatav. Vastav seadus kohustab töö tellijat tarnija tausta kontrollima. Teenusepakkujate tausta kontrollimiseks pakub Soomes toimivat lahendust eraldi organisatsioon – Tilaajavastuu.

Tilajavastuu haldab usaldusväärsete tarnijate andmebaasi. Sinna kuuluvaid ettevõtteid kontrollitakse, tuginedes riiklikule maksuinfole ning ettevõtte esitatavatele andmetele. Ühingu usaldusväärsete partnerite andmebaasi kuulumine annab justkui kvaliteedimärgise, et ettevõtte kasutatav või vahendatav tööjõud on igati legaalne. Üldjuhul uurib Soomes renditööjõu teenuse ostja pakkujalt esimese asjana Tilajavastuu tõendit.

Soomes ei julgeta tellida tööd ega tööjõudu firmade käest, kellel pole inimestega asjad korras. Eestis võiksime samas suunas liikuda. Väike nihe peatöövõtja vastutuse suurendamiseks on juba kavas. Nimelt valmistatakse siseministeeriumis ette järjekordseid kosmeetilisi muudatusi välismaalaste seaduses, et see ajakohasem oleks. Seadusemuudatus näeb ette, et riigihangetes saavad osaleda vaid need ettevõtted, kes pole rikkunud välismaalase riigis töötamisega seonduvaid reegleid. Piirang kehtiks nii peatöövõtjale kui ka hankega seotud alltöövõtjale. See seadusetäiendus oleks küll väga väike samm, kuid väga õiges suunas.

Kuna praegune illegaalse tööjõu levik Eestis on tingitud sisserände piirarvu täitumisest, tuleb eelkõige lahendusi otsida sellele probleemile. Samas võiks kohe vaadata ühe sammu kaugemale. Peatöövõtja vastutuse suurendamine on hädavajalik, et tõkestada illegaalse tööjõu kasutamist. Selles suunas peaks jõulisemaid samme astuma ja mitte ainult ehitussektori kontekstis, vaid laiemalt.