• OMX Baltic−0,18%298,32
  • OMX Riga−0,23%931,38
  • OMX Tallinn−0,24%1 970,46
  • OMX Vilnius−0,06%1 292,31
  • S&P 500−0,09%6 840,51
  • DOW 30−0,38%47 560,29
  • Nasdaq 0,13%23 576,49
  • FTSE 100−0,03%9 642,01
  • Nikkei 225−0,1%50 606,53
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%89,79
  • OMX Baltic−0,18%298,32
  • OMX Riga−0,23%931,38
  • OMX Tallinn−0,24%1 970,46
  • OMX Vilnius−0,06%1 292,31
  • S&P 500−0,09%6 840,51
  • DOW 30−0,38%47 560,29
  • Nasdaq 0,13%23 576,49
  • FTSE 100−0,03%9 642,01
  • Nikkei 225−0,1%50 606,53
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%89,79
  • 14.03.18, 15:43
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Talsingi tunnel Euroopa ja Aasia ühenduslüliks

Globaalsed arengud kaubateede muutumisel on niisiis toetamas ka meie oma projekte – Tallinna-Helsingi tunnelit ning nüüdisaegset raudteeühendust muu Euroopaga, kirjutab eurosaadik Urmas Paet (Reformierakond) oma blogis.
Urmas Paet
  • Urmas Paet
  • Foto: Andres Haabu
Tallinna-Helsingi tunneli idee on saanud ettevaatlikku tähelepanu ja prognoositud on esialgset valmimisaegagi. 102 kilomeetri pikkuse tunneli põhjenduseks on seni märgitud Tallinna-Helsingi kaksiklinna teket, inimeste ja kaupade liikumisvõimaluste parandamist Eesti ja Soome vahel ning koosmõjus Rail Balticu raudteega kaugemalegi.
See kõik on õige, kuid seniste arutelude puhul on jäänud tagaplaanile tõsiasi, et Tallinna-Helsingi tunnelil pole ainult piirkondlik ega isegi üle-euroopaline tähtsus, vaid asjaolude kokkulangemisel on sellest tunnelist saamas oluline lüli globaalsete ühenduste mõõtmes.
 

Artikkel jätkub pärast reklaami

Nimelt on kliimamuutuste ja Arktika jää sulamise tõttu praeguseks lahti ja laevatatav ühendustee Vaiksest ookeanist Euroopasse mööda Põhja-Jäämerd, mis veel mõni aeg tagasi oli jää tõttu võimatu. Nii on tekkimas Aasiast Põhja-Euroopasse ning vastupidi uus laeva- ja kaubatee. See on kuni 40% lühem ning seega kiirem kui senine peamine suund lõunamerede kaudu. Ka pole sel marsruudil veel näiteks piraatluse probleemi.
Lähim võimalik koht selle laevatee Euroopa-poolses otsas olevaks suursadamaks on Põhja-Norras, näiteks Kirkenesipiirkonnas, kus selle rajamise analüüsimine on hoo sisse saanud. Sealt on edasine lüli Põhja-Norra ja Helsingi vaheline loodav raudteeühendus ning edasi Tallinna-Helsingi tunnel ning Rail Balticu raudtee Kesk-Euroopasse ning sealt edasi Lääne-Euroopasse.
Seega on Eestil ja Soomel ning Tallinna-Helsingi tunnelil koos Rail Baltica raudteega võimalik oluline roll uues globaalses ühenduses Euroopa ja Aasia vahel.
Kaubad odavamalt liikuma
Norra eksperdid on arvutanud, et vahemaa Shanghai ja Hamburgi vahel Suessi kanali kaudu on 12 277 meremiili ehk sõiduaeg keskmiselt 39 päeva. Shanghaist Põhja-Norrapotentsiaalsesse sadamakohta Kirkenesi on Põhja-Jäämere kaudu 6517 meremiili ja selle läbimiseks kuluks keskmiselt 21 päeva. Kui sellele lisada näiteks Hamburgi jõudmiseks veel kaks päeva, kasutades rajatavat Põhja-Norra-Rovaniemi-Helsingi raudteed, Tallinna-Helsingi tunnelit ning Rail Balticat, siis lisandub veel kuni kaks päeva. Ajavõit on vägagi ilmne. Ja loomulikult on veelgi kiirem ligipääs Eestisse, Lätti, Leetu, Poola ja Valgevenesse.
Seega on kaupade liikumine Hiina, Korea, Jaapani ja teiste piirkonna riikide ning Euroopa vahel Põhja-Jäämere kaudu ka märksa odavam.
Ja tegemist pole enam vaid teoreetiliste arvutustega. Näiteks eelmise aasta augustis sõitis tanker Christophe de Margerie 19 päevaga Põhja-Norrast Hammerfestist Lõuna-Koreasse. See oli kolmandiku võrra ehk 6 ja pool päeva kiirem, kui senisel traditsioonilisel marsruudil lõunamerede ja Suessi kanali kaudu.
Ka Venemaa on selle suuna käikuminekut silmas pidades juba hoogsalt investeerimas nii oma põhjaranniku infrastruktuuri kui ka sõjalisse kohalolekusse.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Soomel ja Eestil tuleks edasi liikuda
Norralaste esmane analüüs räägib ambitsioonist saada 10% praegusest konteinerikaubandusest Hiina, Taivani, Korea, Jaapani ning Euroopa sadamate vahel. Sellest on saamas uus nn põhja siiditee. Norralased rehkendavad 37 000 konteineriga kuus Aasiast Põhja-Norra kaudu Euroopasse ning sama palju ka vastupidi.
Seega on Tallinna-Helsingi tunnelil lisaks kohalikule tähtsusele ka selgelt potentsiaalne globaalne mõõde. See peaks suurendama ka nii Eesti kui Soome enesekindlust tunneliprojektiga edasiliikumisel. Esmane tasuvusanalüüs on värskelt valminud ning koos Eesti ja Soome ekspertidega tutvustasime seda ka Euroopa Parlamendis.
Nüüd tuleks Eestil ja Soomel koos edasi liikuda projektile tugeva mänedžmendi loomisega ning täiendavate keskkonna-ning geoloogiliste uuringutega. Samuti tuleks võimalikult varases staadiumis kaasata ka Euroopa Komisjon, sest edasises on sellest suur tugi.Globaalsed arengud kaubateede muutumisel on niisiis toetamas ka meie oma projekte – Tallinna-Helsingi tunnelit ning nüüdisaegset raudteeühendust muu Euroopaga. See parandab loomulikult ka nende ettevõtmiste tasuvust ning suurendab tõenäosust, et tunnel tulebki ning eestlastel tekib võimalus jõuda poole tunniga Helsingisse, sest just selliseks on kavandatud ajakulu tunneli kaudu Ülemistelt Helsingi kesklinna jõudmiseks.
Siis on Tallinna-Helsingi kaksiklinn ka reaalsuses sündinud.
Allikas: Urmas Paeda blogi

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 04.12.25, 13:17
Millised on investeerimisvõimalused võlakirjaturul?
Käesoleval aastal on võlakirjad jõudnud rohkem Eesti investorite vaatevälja. Hoiuseintresside langemise tõttu otsitakse alternatiive ning seda teevad eelkõige need investorid, kes soovivad oma portfellis riske hajutada või vältida aktsiaturgude riski.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
Luutari üheks põhiliseks äriks on saanud kulla kokkuost ja müük, rääkis ettevõtte omanik ja juht Luule Emmar.
Saated
  • 08.12.25, 09:38
Pandimajade perenaine: kulla hinnaralli tõi hüppelise kasvu
Kiiresti laieneva firma vastu tuntakse huvi välismaalt
Äripäeva Lääne-Virumaa TOPi võitnud Kunda Sadama juhile Daimar Truijale (paremalt teine) andsid tunnustuse üle Coop Panga juht Arko Kurtmann (vasakult esimene), töötukassa juht Gert Tiivas (vasakult teine) ja Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
  • PRO
TOP
  • 05.12.25, 06:00
Lääne-Viru edukaim on hädas kaikaid kodarasse loopivate naabritega
Lisatud 100 Lääne-Virumaa edukamat ettevõtet
Kangete napside kõrval on ASi Prike portfellis ka Guinnessi õlu.
Majandustulemused
  • 04.12.25, 14:50
Alkoholimüüja kasvatas käivet
Äripäeva Raplamaa TOPi võitnud ERA Valduse ASi rabameister Andres Soomre (vasakult teine). Teda õnnitlevad töötukassa juht Gert Tiivas (vasakult), Coop Panga juht Arko Kurtmann ja Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
  • PRO
TOP
  • 04.12.25, 11:00
Raplamaa TOPi võitjal oli rekordaasta
Lisatud 100 Raplamaa edukamat ettevõtet
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

78%
13.1%
8.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele