Seadus kiusab e-sigaretti

Jaanuarist rakendusid Eestis varasemast kõrgemad aktsiisimäärad tubakatoodetele, sh alternatiivsetele tubakatoodetele ehk e-sigarettidele, mis oluliselt kergitavad lõpptarbija jaoks hinda. Seejuures tõusevad odavamate vedelike hinnad 50–120%, baasainete hinnatõus võib olla kuni kümnekordne ja kvaliteetsemate vedelike hinnad tõusevad 20-40%. Võrreldes Lätiga on meil kehtestatud aktsiis kaks korda kõrgem.

E-sigarettide ja nende vedelike kaugmüügi ehk interneti teel müümise keelustamine toetab samuti peamiselt piirikaubandust. Lisaks ärgitab see tubakasuitsetamisele alternatiivi leidnud inimese naasmist tavasigarettide juurde, sest näiteks keskustest väljaspool kaob praktiliselt võimalus e-sigaretti osta. Samal ajal on tavalised tubakasigaretid mugavalt ja kergesti kättesaadavad pea igas müügikohas maapiirkondade kauplustest-kohvikutest bensiinijaamadeni.

Üks peamisi selgitusi seadusemuudatuse vastuvõtmise poolt oli rahvatervise, eelkõige noorte tervise eest seismine. Selline naiivsus riigi rahvatervise eest seisjate poolt on üllatav. Nimelt näitavad uuringud, et sigarettide tarbimine teismeliste hulgas on jõudnud ajalooliselt madalale tasemele ja seda vaatamata e-sigarettide populaarsusele.

Täna on e-sigarettide turumaht hinnanguliselt 10 miljonit eurot, sellest pea kolmandiku ehk ligikaudu 3 miljonit moodustab salaturg. Kõik kehtestatavad regulatsioonid viitavad sellele, et lähiaastatel on oodata salaturu mahu olulist suurenemist.

2:0 tavasigarettide kasuks

Seadusemuudatuse kohaselt keelatakse 2019. aasta suvest ära ka e-sigarettide vedelike maitsed, mida eelistab enam kui 80% e-sigarettide kasutajatest. Just e-sigarettide vedelike lai maitsetevalik on see, mis on enamiku jaoks olnud tubakasuitsust loobumise peamiseks motivaatoriks. Alles jäetakse vaid tubakamaitseline vedelik, mida ei soovi tarbida ka suurem osa e-sigarettide kasutajatest. Lisaks suunatakse tubakale alternatiivse ja tervislikuma e-sigareti valinud inimesed taas suitsuruumidesse passiivseteks suitsetajateks.

Kui mitmete Aasia riikide puhul saab e-sigarettidele kehtestavaid piiranguid seletada riiklikult hallatava tubakatööstuse lobbyga, siis kelle huve kaitstakse selliste seadustega Eestis?