Start-up, sul on kultuuriprobleem!

Tavaettevõtjad on skeptilised

Eesti tööstus-, teenindus- ja ehitusettevõtjad on aga just sedasorti kasutajad, kes ei ole seni kuigi agaralt kasutanud ära oma võimu, andmaks hoogu tehnoloogia arengule. Selle taga on kahtlemata mitu põhjust, kuid keskmes on tavaettevõtjate usaldamatus ning eluterve skepsis start-up-maailma suhtes. Eesti töökultuur toetub narratiivile, et tuleb näha aastakümneid vaeva, ehitamaks üles midagi kestvat, mida lastele edasi pärandada.

Idufirma kultuur näib eemalt vaatajale kui superstaari teekond: edu tuleb võrreldes Eesti kultuuriloost tuttava elutöö-projektiga kahtlustäratavalt kiirelt, vaid mõne aastaga. Tegevjuhi peas sünnib hiilgav idee, leitakse ideaalne meeskond, vajalik rahastus ning seejärel müüakse teenus suure kasumlikkusega välisinvestoritele maha. Võõristus ning kahtlev suhtumine teismoodi ärimudelite vastu on seetõttu mõistetav. Selle lõhe ületamiseks võiks rohkem rääkida iduettevõtluse ning traditsioonilise ettevõtluse sarnasustest.

Erinevad kompetentsid

Idufirmad ja traditsioonilisemates valdkondades tegutsevad ettevõtjad on “laua taga” erineva kompetentsiga. Esimesel on innovaatiline loov lähenemine, teisel aastatepikkune praktiline kogemus. Idufirmad alati ei hooma ettevõtjate tegelikke vajadusi ja võimalusi. Ettevõtjad omakorda kahtlustavad, et loodud lahendused ei pruugi päris elus töötada. Praktiliselt asjadele lähenemine on meile olnud omasem, uued lahendused sünnivad järeleproovimise teel. Just seetõttu peaksid tarkvaraarendajad regulaarselt sukelduma arvutite tagant klientide igapäevakeskkonda, mõistmaks nende maailma veidi paremini.

Tavaettevõtja silmis näib start-up-maailm hulljulge investeeringuna. Eesti ettevõtluskultuurile on aga omane järjepidev edasiliikumine ning samm-sammult kasvamine. Pankrot on elutöö kokkuvarisemine. Seda tüüpi mõtlemismuster mõjutab meie suhtumist ebaõnnestumisesse, mida nähakse jätkuvalt personaalse läbikukkumisena. Start-up-maailmas on seevastu ühe projekti lõppemine alguseks järgmisele. Idee ebaõnnestumine on oluline kogemuste kogumise, õppimise ja ka järelduste tegemise koht.

Koostööst võidavad kõik

Idufirmandus põhineb koostööl, eestlased on aga stereotüüpiliselt üksinda tegutsejad. Võib olla sellepärast otsivad idufirmad koostööd ennekõike piiri tagant, tõepoolest on seal rohkem kompetentsi. Siiski võiks ka eestlased omavahel olla avatumad koostegutsemisele.