Siim, jäta kinnisvaramaks rahule!

Siim Kallas on kui meie oma Donald Trump, kelle iga säuts ületab meediakünnise. Kunagine liberaalide mantra „maksudega ei mängita“ on asendumas „me mängime ka“. Eesti vanimaid ajalooürikuid Taani hindamisraamat (1241) kirjutas üles külad ja adramaad, et ülikutele maksu koguda. Sellise feodaalse koormisega praegu välja tulla ei ole kuigi kaasaegne maksupoliitika ja ei arvesta ühiskonna hetkeseisu ning omandi kujunemist. 

Laari valitsuse radikaalne reformipoliitika on Eestist teinud ühe suurima omanike osakaaluga ühiskonna Euroopas. Kinnisvara omab nii saks kui ka sulane. Kuna kinnisvaramaks maksustab objekti, siis ei arvesta see omaniku maksevõimet. Reformide tulemusena ei ole kinnisvara Eestis jaotunud ühiskonnas jõukuse alusel, mis on tavapärane vanas Euroopas. Näiteks Nõmmel elavale pensionärile, kellele vara tagastati või kes säästudest Vene ajal kodu ehitas, tuleks maks ebamõistlikult kõrge võrreldes sissetulekutega. Samas ei hüvitanud keegi omanikele vara lagastamist ning saamata jäänud tulu okupatsiooniaastate eest. Kes poliitikutest julgeks küüniliselt väita, et eks siis müüge maja ning üürige korter?

Lähme pensionisamba kallale?

Võidavad vaid rikkad

Õige, et kohalikel omavalitsustel peab olema piisav maksutulu. Kuid haldusreformi eesmärk oligi luua tõhusamad ja maksujõulisemad isevalitsused. Piirid on ümber joonistatud, riik osad ülesanded omavalitsustele üle andnud ning siis tuleb kaasa anda ka vastav riigieelarve maksutulu. Kinnisvaramaksust võidaks Põhja-Eesti rikkad omavalitsused, kus niigi on olud enam-vähem.

Kui korterid maksvad teatud Eesti piirkondades euro või neist loobutakse riigi kasuks tasuta (Kohtla-Järve näide), siis kivist vett välja ei pigista. Hoidkem maksurahu – lahendus on ikkagi ettevõtlikkuse soosimine ja ekspordivõimaluste kasvatamine.