Kohtutäitur pole vaeste ahistamiseks

Tormi veeklaasis on tekitanud seadusemuudatused, mis puudutavad võlgnevuste sissenõudmist kohtutäiturite poolt. BNS kirjutas koguni, et tegemist on õigusega, mis võimaldab „suuremas mahus vaeste sissetulekuid arestida“.

See kindlasti seadusemuudatuse eesmärk ei olnud – kohtutäiturite arvates aitab see võimalus kaasa, et likvideerida massiliselt levivat väärnähtust, et arestivaba sissetulekuga ning ilma muu realiseerimisväärtust omava varata võlgnikud ei osale aktiivselt täitemenetluses nõuete rahuldamisel. Võlgnikud saavad näiteks töötasu palga alammääras, mis võimaldab neile koos lisanduvate toetustega rahuldaval tasemel toimetuleku, kuid kehtiva piirangu tõttu ei ole olnud neilt võimalik raha kinni pidada ega nõude rahuldamiseks sisse nõuda. Mõne võlgniku arvates tähendas see lausa keeldu ka tema enda jaoks oma võlgu maksta.

Muudatusel on ka ennetav mõju

On tulnud ette lahendada võlgniku taotlust arestivaba miinimumi võimaldamiseks. Tutvudes taotlusele lisatud pangaväljavõttega, selgub aga, et arestivaba miinimum (ehk siis see väidetav ainuke sissetulek, hädavajalik elamiseks) kulub suuremalt jaolt näiteks internetikasiinole. Kas sellisel juhul on üldse vajalik arestivaba miinimumi võimaldamine, võiks küsida.

Näiteid, kus võlgnik oma või kontrollitava ettevõtte kaudu palga alammäära saab, on palju. Praegu töötavatest võlgnikest täitemenetluses on 100st 90 neid, kes saavad palga alammäära või alla selle. Neist pooled spekuleerivad seadusest tuleneva õigusega, et „ega sa midagi teha ju ei saa“. Nüüd saab.

Seadusemuudatusel võib olla ka preventiivne tulemus: kui eelnevad kohustused on täitmata, palga alammäärast peetaks kinni, siis ei võeta/anta uusi kohustusi ja päästame võlgnikke lõputust võlakoormusest. Elatisevõlgnike asjus kehtib ju sarnane säte juba mõnda aega ja veelgi tõsisemalt, julgeks öelda. Arestida võib kuni pool miinimumpalgast.

Kuni 2006. aastani kehtis palgaseaduse säte, mille kohaselt kõigi palgale pööratud nõuete alusel kinnipidamise korral peab töötajale maksmiseks või tema pangaarvele ülekandmiseks jääma vähemalt summa, mis vastab 80%-le riigi kehtestatud palga alammäärast. Seega ei ole tegemist täiesti uudse lahendusega.