Ettevõtjad palgavaesuse poolt

Eestis ei ole probleeme mitte sellega, et ettevõtjad ei saaks värvata kvalifitseeritud kõrgepalgalisi töötajaid teistest riikidest. Kuid paljud soovivad nimelt importida madalapalgalisi töötajaid, sest paljud eestlased pole lihtsalt enam nõus näljapajukil elama.

See tähendab, et paljud eestlased julgevad küsida töötasu, millega elab kuidagigi ära. Näiteks paljud allhankijatest ehitusettevõtjad rikuvad tahtlikult seadust ja kasutavad illegaalset tööjõudu Ukrainast, makstes töötajatele 200-300 eurot kuus. Sellisele olukorrale on loomulikult hoogu andnud ka viisavabadus Ukrainaga, kuna paljud ehitajad tulevad siia turistidena viisavabalt, endal reisikott tööriideid ja ketaslõikureid täis. Pole vist vaja lisadagi, et just sellest ohust meie konservatiividena ka korduvalt rääkisime. Probleemi tuum seisnebki selles, et leidub ettevõtteid, kes soovivad iga hinnaga hoida palgataset võimalikult all ja sellega ka eestlaste endi palkasid miinimumi lähedal.

Osal ettevõtetel pole paslik pugeda selle taha, et nad ei saa võtta tööle teise riigi kodanikke. Saavad küll. Euroopa Liidus eksisteerib tööjõu vaba liikumine ja iga ettevõte võib palgata endale tööle ükskõik millise Euroopa Liidu kodaniku. Kuid seda ei soovita, kuna see tööjõud tõenäoliselt ei lepiks alampalgaga ehk 470 euroga kuus. Tööjõud on vaid üks komponent ettevõtluses. Ettevõtjad konkureerivadki üksteisega olemasolevate ressursside piires. Konkurents tähendab aga ka seda, et võideldakse tööjõu pärast ja võitlus tööjõu pärast on ka palgataseme tõusu motivaator. Kapitalismi aluste järgi on see aga halastamatu võitlus, kus ettevõte, kes ei suuda konkureerida, peab lihtsalt areenilt lahkuma. Riigi ülesanne on aga tagada võimalikult suur vabadus ettevõtluseks, samal ajal aga kaitstes meie tööjõudu ja palgataset.

Ettevõtjad on meie riigi alus ja kogu maksutulu, mida hiljem ümber jagada, tulebki tänu ettevõtlike inimeste rängale tööle. Riigi ülesanne on tagada võimalikult soodne maksukeskkond ja toetada kvalifitseeritud ning ettevõtluses nõutud tööjõu koolitamist meie kõrg- ja kutsekoolides, kuid samal ajal peab riik ka kaitsma meie põhiseaduslikku alust, milleks on rahvusriik.