• OMX Baltic−0,56%315,39
  • OMX Riga−0,6%1 009,16
  • OMX Tallinn−0,45%2 240,36
  • OMX Vilnius−0,58%1 482,87
  • S&P 500−3,7%6 910,39
  • DOW 30−1,93%48 147,33
  • Nasdaq −5,28%22 617,73
  • FTSE 100−1,02%10 346,34
  • Nikkei 225−5,06%56 436,65
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • OMX Baltic−0,56%315,39
  • OMX Riga−0,6%1 009,16
  • OMX Tallinn−0,45%2 240,36
  • OMX Vilnius−0,58%1 482,87
  • S&P 500−3,7%6 910,39
  • DOW 30−1,93%48 147,33
  • Nasdaq −5,28%22 617,73
  • FTSE 100−1,02%10 346,34
  • Nikkei 225−5,06%56 436,65
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
Kui Eesti uus valitsus unustab välisinvesteeringute kaitsmise, ähvardab meid rahvusvahelise tülinorija maine, kirjutab Soraineni advokaat Maria Pihlak.
Maria Pihlak
  • Maria Pihlak
  • Foto: Soraineni advokaadibüroo
Tülinorimist mõõdetakse vahekohtumenetluste arvuga, mis põhinevad investorite kaebustel riikide vastu.
Tülinorijate tabelit juhib Argentiina 59 vaidlusega, millest kõige suurem kaotus läks riigile maksma ligi 380 miljonit dollarit. Teisel kohal on Venezuela, kelle vastu on esitatud 41 kaebust ning kahjuhüvitised on kahel korral ületanud miljardi dollari piiri. Need numbrid selgitavad frustratsiooni, mida riigijuhid tunnevad, kui uus vahekohtumenetluse algatamise taotlus nende lauale jõuab.
Vahekohus on riikliku kohtumenetluse alternatiiv. Vaidlust lahendavad üldjuhul kolm vahekohtunikku, kelle nimetamisel pooled saavad osaleda. Statistika näitab, et keskmine vahekohtunik on 53aastane valge meesterahvas Lääne-Euroopast või Põhja-Ameerikast. Tavaliselt on tegemist tuntud õigusteadlaste, endiste kohtunike ja tippadvokaatidega. Pädevuse vaidluse lahendamiseks saavad nad rahvusvahelistest investeeringute kaitse lepingutest, mida riigid on alates 1959. aastast omavahel sõlminud.
Lisaks maksumuudatustele on välisinvestorid mures, kas valitsus liiga agaralt vaba turu konkurentsi ei sekku. Uue kohtuprotsessi võib Eestile tuua ka apteegitüli, mis seisneb selles, et riik kohustab hulgimüüjatest apteegiomanikke oma osalusi apteekides proviisoritele loovutama või uksed sulgema. See võib kaasa tuua apteekide sundvõõrandamise, kompensatsiooni seadus ette ei näe.
Suurem osa üldapteekidest on Soome ja Saksamaa päritolu välisinvestorite omandis. Eestil on nende riikidega sõlmitud rahvusvahelised lepingud, mis keelavad investeeringute sundvõõrandamise ilma hüvitiseta. Meedias on sahinad, et kui riigiga sõbralikule kokkuleppele ei jõuta, kaaluvad investorid vahekohtumenetluse alustamist. Asjaolu, et Euroopa Kohtus on pooleli menetlus küsimuses, kas investeeringute kaitse lepingute alusel üldse saab vahekohtumenetlust alustada, investorile takistuseks ei ole. Rahvusvahelises vahekohtumenetluses on sellele küsimusele juba vastatud – saab küll.
Sellist kuulsust pole vaja
Statistika näitab, et vahekohtust väljuvad väikese edumaaga võitjatena riigid, mitte investorid. Samas kui hulk investoreid võtab kätte ja lehvitab rahvusvaheliselt loosungit „Eesti petab!“, siis võime tulevikus kõik Tesla Eestisse toomise mõtted maha matta. Seega peab kriitiliselt järele mõtlema, kas valitsuse vahetumise korral saja päevaga valijatele antud lubaduste elluviimine on hädavajalik ja kas tagatubades tehtud välkkokkulepped on väärt kodus ja võõrsil vaidlemist.
Välisinvestorid sõltuvad sellest, kuidas valitsus neid kohtleb. Kui kliima on hea ja stabiilne, on julgem uusi investeeringuid planeerida. Kui süsteem hakkab värisema, on see ohusignaal. Seepärast peavad valitsusjuhid meeles pidama, et kui lubadusi on antud, tuleb neid austada. Poliitikat ja seadust tohib muuta, aga mitte kannapöördena ja välisinvestoreid diskrimineerivalt.
Välisinvestorid ei ole tulnud meie õuele norima, me ise kutsusime nad siia. Hoidugem 26aastasele noorele kohasest liigsest enesekindlusest ja tulgem tagasi reaalsusesse – üksi jõuame liikuda kiiresti, aga koos jõuame kaugele.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.11.26, 15:25
Kas ettevõte peaks aasta lõpus raha hoidma või investeerima äritegevusse?
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

74.2%
14.1%
11.7%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele