- OMX Baltic−0,18%308,39
- OMX Riga0,24%907,83
- OMX Tallinn−0,24%2 100,05
- OMX Vilnius−0,08%1 470,66
- S&P 500−0,28%7 482,71
- DOW 30−1,09%52 348,39
- Nasdaq 0,2%25 870,65
- FTSE 100−1,66%10 489,04
- Nikkei 225−2,11%66 819,05
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%87,69
- OMX Baltic−0,18%308,39
- OMX Riga0,24%907,83
- OMX Tallinn−0,24%2 100,05
- OMX Vilnius−0,08%1 470,66
- S&P 500−0,28%7 482,71
- DOW 30−1,09%52 348,39
- Nasdaq 0,2%25 870,65
- FTSE 100−1,66%10 489,04
- Nikkei 225−2,11%66 819,05
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%87,69
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rahatrükk raiskab miljardeid
Eesti Panga president Ardo Hansson paistab olevat mees, kes julgeb olla eriarvamusel vaatamata positsioonile, mis suisa nõuab tallalakkumist, kirjutab ettevõtja Kaur Lass.
Kahju, et tema seisukohti kuulda ei võeta, sest need on põhjendatud. Nende arvessevõtmine kaitseks nii tavakodanikku kui ka õiguspärasust ja aitaks ettevõtlusel kasvada.
Hansson on vist küll Euroopa Keskpanga silmis kõige ebapopulaarsem keskpankur, kelle sõnavõtte alati kardetakse. Aga just selle pärast võiksime teda siin Eestis kuulda võtta, sest ta seab esiplaanile kodaniku huvi ja läbipaistvuse. Ta lähtub rahanduse olemusest nii-öelda vana kooli mõttes: raha eesmärk on peale käibevahend olemise ka oma väärtuse säilitamine.
Domineerima on aga jäänud rahatrükk ja laenuvõtmise õhutamine, et sedasama küsivate tulemustega rahatrükki kütta.
Sest kus need miljardid tulevad? Ühe euro haaval meie kõigi taskust. Aga see kuhu see raha läheb, on teada vaid üksikutele. Vanasti nimetati sellist tegevust varade kantimiseks. Aga kui nii toimivad keskpankurid, nimetatakse seda kvantitatiivne lõdvendamiseks, mis pole sisult muud kui sinult raha äravõtmise mustkunst.
Kuni riigil puudub majanduse arendamise visioon, on ohtlik, kui kulutusi finantseeritakse laenuga. Enamik riigi kavandatud kulutusi ei ole ju investeeringud, nad ei taga riigile tulu teenimist.
Kurb, et Eesti kavandab järgmine aasta ka defitsiidis eelarvet. Ei tohiks. See näitab, et 2007. aastast ei õpitud mitte midagi.
Kas Euroopa Keskpank kunagi ka riikide ja majanduse laastaja Mario Draghi asemele sellise sirge seljaga mehe etteotsa saab, on miljardite eurode raiskamise lõpetamise küsimus.
Allikas: Facebooki-postitus
Seotud lood
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.
Enimloetud
1
Hasartmängusõltuvusest on kuluaarides räägitud
2
3
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Hasartmängusõltuvusest on kuluaarides räägitud
Hasartmängusõltuvusest on kuluaarides räägitud
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Jürgen Ligi: tulemus on kasutu
Hasartmängusõltuvusest on kuluaarides räägitud
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele