Seadista aju ümber

Kristiine mitmetuhandese ruutmeetri hinna ja “garanteeritud rendituluga” stuudiokorterid, rohked finantsvabadust propageerivad blogid ja klubid, uued pangad ja hoiu-laenuühistud ning edukad ühisrahastuse platvormid viitavad sellele, et Eestis on aina rohkem värskeid investeerimishuvilisi. Kuigi investeerimishuvi on igati teretulnud, peab siiski meeles pidama, et finantsvabaduse jaht võib teatud tingimustes finantsiliselt kulukaks osutuda. Eriti neis tingimustes, kui väiksele turule tuleb järsku liiga palju kogemusteta erainvestoreid.

Finantsturu paradoks seisneb selles, et optimismi haripunktini jõutakse vahetult enne turu kokkuvarisemist ja vastupidi. Pikka aega tõusvas trendis olnud finantsturg, edulugusid täis meedia ning tuttavate rahaline edukus toovad turule aina uusi värskeid investoreid, kes ajavad varade hinnad üles ja tootlikkuse alla. Valitseb ahnus ja emotsionaalselt on väga raske varade ostmist edasi lükata, isegi kui varad on tugevalt üle hinnatud.

Nobeli preemia laureaat ja bestselleri “Kiire ja aeglane mõtlemine” autorina tuntud Daniel Kahneman ütleks, et selles olukorras kasutame mõtlemiseks kiiret ja emotsionaalset ajuosa. See ajuosa on evolutsiooniliselt vanem, meie mõtlemises vaikimisi domineeriv ning see aitab meid suurepäraselt lihtsate ülesannetega toime tulla. Samas keerukate analüütiliste ülesannete tegemiseks, sh investeerimisotsuste langetamiseks, see irratsionaalne ajuosa kindlasti ei sobi.

Ratsionaalse mõtlemise eest vastutab ajus hoopis teine, evolutsiooniliselt uuem ajuosa nimega prefrontaalne korteks. Et emotsioonaalset ürgaju vaigistada ja tööle panna aju analüütiline osa, peab teadlikult pingutama. Seega on üleskutsel “Lülitage aju ümber!” teaduslik põhjus taga! Aju ümberlülitamine on investeeringute maailmas kriitiline. Edukas pikaajaline investor ei lase ennast enamasti ürgajust ja seega emotsioonidest, teiste arvamustest ja pealispindsetest kiirhinnangutest häirida ning tugineb üksnes analüüsidele ja faktidele: aruannetele, statistikale, arvutustele ja turuanalüüsile.

Langus tuleb kindlasti, ja järsk

Soome börsiguru Seppo Saario märgib oma värskes raamatus “Kuidas ma investeerin börsiaktsiatesse”, et börsi madalseis kordub keskmiselt iga 4-4,5 aasta järel. Statistilises mõttes on meil viimasel ajal vedanud, sest praegune pikaajaline börside tõusutrend on kestnud juba 8 aastat. Loomulikult ei saa statistika põhjal ennustada, kas järgmine börside langus juhtub kuu, aasta või kümne aasta pärast, kuid neid langusi kindlasti tuleb ning maailmaturgudel valitsevad jõud teevad neid aina järsemaks.

Kui turgudel, meedias ja mõtlemises valitseb optimism, siis on raske uskuda, et ees võib olla sünge aeg. Kuid vahest on kasulik negatiivne olukord mõtteliselt läbi mängida ja kontrollida, kas selleks ollakse valmis. Peab arvestama, et mingil hetkel on teie kinnisvara väärtus ja üüritulu väiksem ning ka aktsiaportfell kaotab väärtust. Kuna riigid, börsid ja majandusharud on globaliseerumise tulemusena tihedalt seotud, on tõenäoline, et samal ajal kahaneb ka teie sissetulek muudelt investeeringutelt ja isegi põhitöölt. On teil varuplaan selleks olukorraks? Kas te saate soovi korral oma investeeringuid vastuvõetava hinna eest realiseerida? Kas saate oma laene teenindada? Mis juhtub teie laenude ja üürituluga, kui praegused haruldaselt madalad intressimäärad ajaloolistele tasemetele tõusevad?

Ära lase ajul enda vastu töötada

Ärge arvake, et ma soovitan investeerimisest hoiduda. Seda kindlasti mitte! Pigem tahan meelde tuletada börsigurude mõtet, et investeeringute puhul on kõige tähtsam nende õige ajastamine. Kahjuks töötab meie aju selles tihti meie vastu: me otsustame emotsioonidehoos investeerida siis, kui turud on juba pikka aega tõusnud, kuid arvud viitavad sellele, et peame olema ettevaatlikumad. Veelgi kurvem, me suhtume investeerimisse skeptiliselt ning loobume varadest, kui turg on vabalanguses ja meedias on valdavalt sünged prognoosid, kuigi fundamentaalsed näitajad viitavad soodsatele investeerimisvõimalustele.

Mõlemas olukorras on tähtis aju ümber lülitada: hallata emotsioone ning panna tööle aju analüütiline osa, leida fakte ja numbreid ning teha nende toel põhjalikku kodutööd. Unustada turgudel valitsev optimism või pessimism ning toetuda vaid arvutustele. Kui objektiivsed numbrid näitavad häid investeerimisvõimalusi, siis tegutseda. Kui arvutused näitavad, et varad on tugevalt ülehinnatud, siis ajutiselt tuure veidi maha võtta, et viimasena naerda.