Liiga palju kaubanduspinda?

Eesti jaekaubanduses on murrangulised ajad. Butiikkaubamajad on eilne päev ning suur äri on koondunud kaubanduskeskustesse, mille äravahetamiseni sarnane rentnike esindatus on toonud Eesti turule uute otsingute ajajärgu.

Kaubanduskeskuste turg toimib samamoodi nagu kõik muud kaubaturud. Kui keegi tuleb turule uue ja parema tootega, siis saab mõne vanema toote elutsükkel otsa. Samamoodi, nagu klahvidega mobiil asendub nutitelefoniga. Kinnisvara puhul on küsimus selles, kuidas objekt ümber profileerida – linnaruumi ei saa jääda vananenud tooted, need tuleks mingil moel taaskasutada.

Jaekaupmeeste seis tugevneb

Tänapäeva Eesti kaubanduskeskustel on laias laastus kaks probleemi: esiteks, rentnike kooslust ei suudeta hoida piisavalt eristuvana, ja teiseks, pidevalt tuleb otsida põnevaid lahendusi, et konkurentsivõitluses ellu jääda. Eristuv lahendus võib olla keskuse suurus või meelelahutus, põneva tehnoloogia kasutamine või moodne sisekujundus.

Eesti nagu ka kogu Baltikumi turg on väike, mistõttu on edasimüüjate jaoks oluline tagada oma brändide kohaolek pea kõigis kaubanduskeskustes, sest eksklusiivsus ei tööta äriliselt. Kui keegi meelitab kohale mõne uue brändi, siis on klassikaline stsenaarium see, et bränd kas sureb või laieneb mõne aja pärast pea kõikidesse keskustesse.

Loe edasi Kaubandus.ee'st!