Eesti kiireima kasvuga riigiks

Kui majanduskriisi järel oli Eesti majandus kiireima kasvuga kogu Euroopa Liidus, siis viimasel kahel aastal võistleme selles arvestuses viimaste kohtade pärast. Soovides jõukamatele riikidele järele jõuda, peab Eesti majanduskasv oluliselt kiirenema.

Eesti majanduskasv on viimastel aastatel ühiskonna ootusele alla jäänud. Kui finantskriisist taastumise aastatel 2011 ja 2012 kosus Eesti majandus kiireimas tempos kogu Euroopa Liidus, siis 2015. aastal platseerusime 23. ja mullu 20. kohal. Poolteise protsendi juurde jääv kasvutempo tähendab, et järelejõudmise asemel oleme jõukamatest riikidest pigem kaugenemas.

Ühelt poolt ei tasu mõne aasta nigelat kasvu üle tähtsustada – SKP mõõtmine ei ole täppisteadus ja tagantjärele võime avastada, et meie majanduskasvul polnud neil aastatel väga vigagi. Küll peaks muret valmistama prognoosijate pikaajalisem vaade Eesti majandusele, mis hindab siinse majanduskasvu potentsiaaliks keskmiselt 3% aastas. Et seda arvu ilmestada: eeldades Eestile 3% ja Soomele 1% majanduskasvu elaniku kohta, kulub sealse elatustaseme saavutamiseks peaaegu 50 aastat. Kui Soome majandus peaks kasvama 0,5% kiiremini, siis ligi 80 aastat. Enamiku jaoks on see aeg hoomamatult pikk ja oluliselt enam, kui oleme valmis ootama.

Suured ootused

Majanduskasvu kiirendaks ka see, kui kapitalikaupade, nt puit ja metallkonstruktsioonid, kõrval jõuaks Eesti eksportiva tööstuse toodang senisest enam otse tarbijateni. Kuigi erandeid leidub, on vaid vähesed ettevõtted suutnud kanda kinnitada Põhjamaade vabaajakaupade turul. Näiteks on Rootsi ja Norra ühed maailma suurimad haagis- ja autoelamute turud, nende tootmine ja turundus võiks ühele keskmise suurusega Eesti ettevõttele jõukohane olla. Sarnaselt on Läänemere piirkond Vahemere järel üks olulisemaid turge lõbusõiduks kasutatavatele veesõidukitele, mida Eestis küll toodetakse, kuid mille ekspordipotentsiaal on kindlasti suurem, kui oleme seni suutnud saavutada.

Suured ootused on seotud veel turgu kompavate innovatiivsete Eesti ettevõtetega, nt superkondensaatorite, postirobotite või pakiautomaatide tootjad. Kui mõnda neist peaks saatma edu, võib ka mõnel üksikul ettevõttel olla Eesti majandusele suur mõju. Laiapõhjalisem kasv nõuab aga igalt Eesti ettevõtjalt ja inimeselt leppimatust keskpärasusega ja julgust mõelda suurelt.