Tallinn Tesla- linnaks 2040

Tallinnal on kõik eeldused saamaks nullemissiooniga linnaks. 2013. aastal hakkas Tallinna teedele ilmuma üha rohkem sõiduridasid, mille peal seisis sõna „BUS“. Sellega tähistati tasuta ühistranspordi tulekut pealinna. Alguses oldi hämmingus, sest tavaliikleja ju enda autoga sellel rajal sõita ei tohtinud ning seetõttu kardeti suuri ummikuid. Tasuta ühistranspordi pooldajad aga arvasid, et ummikud just ajavadki inimesed ühistransporti. Kuigi autostumine pole Tallinnas hoogu maha võtnud, on tasuta ühistransport end suutnud õigustada, sest see on samm rohelisema linna poole.

Kuid tasuta ühistranspordist üksi ei piisa. Hiljuti külastasin Oslot, mis on tuntud ka kui Tesla-pealinn, sest seal sõidab ringi palju Tesla elektrisõidukeid. Lisaks Tesladele vurasid seal ka teiste autotootjate elektriautod ning linnapilti vaadates jäi tihti mulje, et elektriautod on seal enamuses. Kõige üllatavam oli aga see, et elektriauto ei paistnud norrakatele mingi nišitoode, vaid täiesti tavaline teadlik valik ja tarbeasi.

Elektriautod pole popid

Eestis on jätkuvalt müügiedetabeli tipus sisepõlemismootoriga autod. Näiteks veebruari tarbesõidukite esikolmik oli järgmine – Škoda, Citroen ja Peugeot. Kuigi aastatega on tehnoloogia arenenud ja kütusekulud langenud, on tegemist siiski autodega, mis eritavad süsihappegaasi. Aga mõelgem, kui edetabeli tipus trooniksid hoopis elektriautod – milline keskkonnasääst sealt tuleks!

Ma ei oska öelda, miks torkab Tallinna linnapildis silma see, et on ohtralt suuri maastureid ning teisi suure mootoriga autosid. Mine sa tea, äkki on autostumise taga see va naabrist parem hoiak, kus ostetakse teistest uuem ja kallim sõiduriist.

Ma ei heida seda kellelegi ette ning ei arva ka seda, et Eesti inimene loodusest vähe hooliks. Pigem on see hoiakute küsimus, mida saaks lihvida avalikul tasandil. Näiteks propageerida rohkem elektriautode kasu keskkonnale ja inimestele endile. Me ei peaks mõtlema ka nii, et kuna Eesti on väike, siis meist ei sõltu maailmas midagi.

Aga ainult elektriautode ja tasuta ühistranspordiga Tallinn nullemissiooniga linnani ei jõua. Vaja oleks arendada ka hooneid, mis oleksid energiasäästlikud, vaja oleks rohkem taastuvenergiaid ning seejuures vähendada sõltuvust fossiilsetest kütustest. Tulevikus võiksid ringi sõita ainult isesõitvad autod ja liiklus võiks olla automatiseeritud, see vähendaks ummikuid ja õnnetusi.

Columbia ülikooli professor Jeffrey Sachs on öelnud, et maailma kliimakatastroofini on jäänud 30 aastat ning selle vältimiseks tuleb kohe tegutsema hakata. Meie naaberpealinnad on astumas kiireid samme rohelise tuleviku suunas, sama võiks ka meie teha.