Pankrotihaldur tahab paremat palka

Praegu kehtiv pankrotiseadus on vastu võetud 2003. aastal ning aja jooksul on seadusele vaid pisikest iluravi tehtud. Nende muudatuste käigus on täpsustunud ja suurenenud halduri kohustused pankrotiprotsessis, kuid täiesti kõrvale on jäänud halduri töötasu ja kulutuste katmisega seonduv, mis ei ole aga sugugi vähem tähtis.Ajutise halduri nimetab kohus, kui võlausaldaja esitab pankrotiavalduse kohtule ning võlgnik sellele vastu ei vaidle. Haldur selgitab välja võlgniku vara, kohustused ja maksejõuetuse tekkimise põhjused. Ta analüüsib raamatupidamisdokumentatsiooni ning annab hinnangu võlgniku varalisele seisundile, tagab vara säilimise. Samuti annab ajutine haldur hinnangu võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele.Halduri töö on ka töötajate töötasuarvestuse jm asjakohaste dokumentide esitamine Töötukassale tööandja maksejõuetuse hüvitise taotlemiseks. Kui ettevõttes töötab palju inimesi, võib vaid ette kujutada, kui ajamahukas kogu see töö tegelikult on. Rääkimata sellest, et Eesti-suguses e-riigis, kus töötajate registril ja maksuametil on olemas kõik andmed töötajate ja nende palkade kohta, on üsna kummaline, et pankrotihaldurilt oodatakse samade andmete käsitsi komplekteerimist.

Ainuüksi ajutise pankrotihalduri töö võib võtta aega kuid. Kui selgub, et ettevõte on varatu ning menetlus lõpeb raugemisega, saab haldur selle töö eest koos maksudega tasu 397 eurot. 

See summa kehtib muutumatul kujul viimased kümme aastat. Juhul, kui ettevõttes on müüdavat vara, saab ajutine haldur seadusest tulenevate ülesannete täitmise eest kohtult taotleda tasu maksmist tunnitasu alusel.