Eesti inimene pole könn

Kohati täiesti irratsionaalsete ideede (nt Tallinna linnavalitsusega kahasse 100 miljoni euro panemine linnahalli konverentsikeskuseks tegemiseks jms) rahastamiseks püütakse maksumaksjalt rohkem käest ära võtta. Iga kogutud euro peaks tooma maksumaksjale mingi hüve või lahendama konkreetse probleemi.

Näiteks põllumajanduses lükkasime mullu käima põllumeestele kuuluva ühistulise piimatööstuse projekti, mis annab väärtusahelas jämedama otsa taas põllumehe kätte ja maksumaksja peab teda vähem toetama. See on konkreetse eesmärgiga projekt, kus maksumaksja (tõsi, suurem osa on Euroopa Liidu maksumaksja raha) 15 miljoni suuruse euro suuruse investeeringu (põllumehed lisavad ise 2-3 korda sama palju) toel väheneb tulevikus vajadus põllumajandusele päästepakette luua. Ka kriisiaastatel maksti põllumeestele erakorralist abi turuolukorraga kohanemiseks.  Toidutootmine on strateegiline valdkond ja riik peab suutma põhilises oma elanikud ära toita.

Nüüd on piima- ja lihahinnad oluliselt tõusnud, kuid valitsus hakkab jagama aastas sektorile ligi 20 miljonit eurot lisatoetust. Kuna toetust makstakse ligi kümnend vanade tootmisnäitajate peale, siis on see ebatäpne ja pillav ega too maaelus kaasa laiemaid muutusi. Seda 20 miljonit ja Tallinna linnahalli tarvis plaanitavat 100 miljonit eurot oleks mõistlikum kasutada maaelu laiemalt mõjutavate meetmete rahastamiseks.

Valitsuse soov sobrada inimeste elus hakkab silma mujaltki (suhkrumaks, värvilised numbrimärgid jne). See ei ole OK, riik ei pea kõike korraldama ja koordineerima.

Kui inimeste igapäevaellu kogu aeg mitte vahele segada, saavad inimesed päris hästi hakkama. Mulle ei meeldi, kui valitsuse saabas minu köögis ja elutoas kogu aeg laamendab.

Ettevõtlikkuse pärssimine

Kuigi uus valitsus on lubanud Eestile suurt majanduskasvu, siis teisest otsast antakse kogu aeg signaali, et taeva pärast, ära mingit isiklikku pingutust ega initsiatiivi näita.  

Praegune lihtne ja igaühele arusaadav maksusüsteem asendatakse sellisega, millest sotti saamiseks peab keskmine inimene raamatupidaja appi võtma. Seda ei saa kutsuda süsteemiks, kus sa kunagi ei tea, kui palju pead maksu maksma. Maksuvaba miinimumi muutmisega hakatakse kiusama ettevõtlikke ja edasipüüdlikke inimesi, kes rassivad tööd mitmes kohas või leiavad aeg-ajalt lisateenistust. Plaan tähendab ju, et mõnel puhul polegi erilist mõtet lisateenistust otsida, sest maksud söövad selle ära. Ettevõtjatele annab uus süsteem signaali – ära loo kõrgemapalgalisi töökohti. Samas kui Eestis lähiaastatel töökäte arv väheneb, siis on kõrgemat lisandväärtust loovad töökohad ainus võimalus praegust elatustaset säilitada või isegi parandada.