Magusamaks tervist ei too

Koalitsioonikõneluste käigus põhjendasid erakondade esindajad, et magustatud jookide maksul on kaks peamist eesmärki: vähendada magustatud jookide tarbimist ning mõjutada tööstusi vähendama jookide suhkrusisaldust. Samas kavandatakse magusamaksust igal järgneval kolmel aastal stabiilselt 24 miljoni euro laekumist. See tekitab küsimuse, kas uue valituse koostatud riigieelarveplaan ongi õhku täis. Kas eelarve täitumata jäämise korral hakatakse kehtestama uusi makse, või on riigijuhtidel üllate eesmärkide varjus pelk riigieelarve täitmise soov.

Püüd inimese käitumist maksudega muuta on suhteliselt naiivne. Inimene teeb päevas 200 toitumisega seotud otsust. Kõrgem hind mõjutab hinnatundlikumat tarbijat, kes leiab odavama asendustoote. Enamasti on see importtoode. Teiste riikide kogemus on näidanud, et suureneb ka piiriülene kaubandus. Loomulikult ei hakata Lätti sõitma paari limonaadipudeli või jogurtijoogi pärast, kuid kõrgem hind koduturul annab veelgi suurema põhjuse toidukaupade järgi naaberriiki sõita, sest juba praegu on seal hinnatase märkimisväärselt odavam.

Söömine on isiklik asi

Söömine ja selle mustrid ei allu ainult ratsionaalsetele otsustele. Söödava toidu hulka mõjutab kas või  taldriku suurus, portsjoni suurus, kas ja mida ta kõrvale joob, millal viimati sõi, millised on söömisaegsed tegevused jne. Kõik need stiimulid asuvad täielikult väljaspool valitsuse kontrolli. Kujutada ette, et maksudega on võimalik inimeste tarbimist kaloraaži mõttes põhimõtteliselt mõjutada, ei ole tõsiseltvõetav ega pea sisulisele kriitikale vastu.

 Jah, maksustamise tulemusel vähenevad küll konkreetsete toodete müüginumbrid. Toodete müüginumbrite oluline vähenemine mõjutab aga valusalt kodumaise toidutööstuse jätkusuutlikkust ja löögi alla satuvad tuhanded töökohad. Kui selle taga on riiklik poliitika, mis ei suuda inimeste tervist ka tegelikult mõjutada, on küüniline jäärapäise toidumaksude kehtestamise kaudu kohaliku toidutootmise tulevik ohtu seada.

Tööstused on omalt poolt teinud viimastel aastatel palju selleks, et toodete koostisosad oleksid tervislikumad, ning jätkavad sellega. Tööstused ei saa aga mõjutada seda, millistes kogustes üht või teist toodet tarbitakse ning kui palju energiat päeva jooksul kulutatakse. See vajab põhjalikku teavitustööd ning eelkõige esmatasandi nõustamist, millest viimast on ka WHO raportis peetud kõige tõhusamaks meetodiks ülekaalu ohjamisel.