Brexiti mõju maksudele

Olgu selleks siis turg, töötajad või hankijad, mis kõik on otseselt seotud maksudega. Ka kõik need, kes senini harjunud Inglismaa netipoodides ostlema, saavad ilmselt kahe aasta pärast kogeda senise kaupade vaba liikumise asemel impordipiiranguid ja tollimakse sarnaselt USAst või Hiinast kauba tellimisega.

Olulisemad muutused käibemaksus

ELis on praegu peamiselt ühtlustatud kaudne maksustamine, eelkõige tollimaksud, aktsiisid ja käibemaks. Tolliõigus on pea täielikult kaetud direktiivide ja määrustega, mis panevad paika nii ühisturule toodavate kaupade kogused kui ka maksud. EList väljaastumisel tuleb see täielikult siseriikliku õigusega katta ning muutub Ühendkuningriigi hallatavaks. Suure tõenäosusega võib riik siin jäljendada sisuliselt ELi süsteemi, muutes mõningaid teemasid, millele seni on vastu oldud.

Olulisemaid muudatusi EList lahkumise järel näeme ilmselt käibemaksus, kus senised ühendusesisese kaubanduse vabastused asenduvad sisuliselt tollipiiride, tollimaksude, impordi ja ekspordi reeglitega. Kaovad ka sellised piiriülesed lihtsustussüsteemid nagu MOSS, reisiteenuste erikord, käibemaksu tagastamine oma liikmesriigist. Suure tõenäosusega luuakse siin siseriiklikud erireeglid, et EList lahkumise mõju leevendada.

Siiski annab EList eraldumine Ühendkuningriigile ka võimalusi – nii ei pea enam arvestama direktiivi käibemaksureeglitega ning see võimaldab suuremat paindlikkust, olgu selleks siis mõni maksuvabastus või -soodustus. Eesti jaoks tundlik teema – riigiabi – ei ole EList lahkumise järel enam teema ning see võib oluliselt mõjutada ka kaudse maksustamise poliitikat, võimaldades oluliselt suuremat riigi sekkumist majandusse. Jätkuvad senised vaidlused Amazoni, Starbucksi jt ning siin Ühendkuningriigi väljumine mõju ei oma.

Aeg vaadata üle Eesti maksuseadused

Praegu on EL sekkunud otsestesse maksudesse üksnes niivõrd, kui see on seotud ohuga neljale ELi põhivabadusele. Ei ole selge, mis saab näiteks ema-tütarühingu direktiivi või intresside ja litsentsitasude direktiivi põhimõtete kohaldamisest, kuid suure tõenäosusega jäävad need reeglid sarnaseks seni kehtivaga.

Kui aga Eesti soovib oma maksuseadustes Ühendkuningriigi äriühinguid edaspidi sama soodsalt edasi kohelda, tuleb teha muudatusi ka meie enda tulumaksuseaduses. Näiteks viitab Eesti tulumaksuseadus praegu mitmes kohas Euroopa Majanduspiirkonnale ja Šveitsile. Kui Ühendkuningriik tulevikus Euroopa majanduspiirkonna liige ei ole, siis tuleks viide meie enda tulumaksuseaduse vastavatesse sätetesse eraldi lisada.