Rohkem ruumi ärikeelule!

Praegu saab kohus ärikeeldu kohaldada pankrotimenetluse tagamise abinõuna ning ettevõtluskeeldu ennetavatel eesmärkidel lisakaristusena. Kuid keeldu pole võimalik rakendada nende ettevõtjate tegevuse korral, kelle kohta ei toimu pankroti- ega kriminaalmenetlust, ent kes süstemaatiliselt jätavad neile seadusega pandud kohustused täitmata.

Nad on muu hulgas ühiskonnas tuntust kogunud kui likvidaatorid, riskiinvestorid või firmade matjad, kelle üks peamine ülesanne on äriühingu väljasuretamine oma kohustuste täitmata jätmisega. Kohustuste täitmata jätmine seisneb eelkõige raamatupidamise korraldamise põhinõuete rikkumises, majandusaasta aruannete esitamata jätmises ja ka pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumises.

Äriregistri andmetel eksisteerib Eestis praegu ligi 20 000 äriühingut, millel on majandusaasta aruanded jäetud vähemalt kahel aastal esitamata. Palju on ka neid, millel on teadaolevalt jäänud ka kohustused üles.

Ettevõtlusvabaduse märgi all ühe isiku põhiõiguste kaitsega ei tohiks nii kaugele minna, et teiste majanduskeskkonnas osalevate inimeste õigustega ei arvestata. Ei saa pidada normaalseks olukorda, kus äriregistris eksisteerib neid, kes kuuluvad kümnete ja sadade seadust mittetäitvate äriühingute juhatusse ja omanike ringi ning saavad ohjeldamatult uusi äriühinguid omandada ja neid juhtida. Ehk n-ö oma ettevõtlusvabadust teostada teiste osapoolte õiguste rikkumise arvel.

Peale olemasoleva äri- ja ettevõtluskeelu regulatsiooni tasuks seadusandjal kaaluda ka sellise regulatsiooni loomist, mis võimaldaks oma kohustusi rikkuva ettevõtja tegevust ajutiselt, kuni puuduste kõrvaldamiseni teiste isikute õiguste tagamise huvides piirata. Näiteks võiks keelata uute äriühingute asutamine, omandamine ja juhtimine seniks, kuni olemasolevates äriühingutes on puudused kõrvaldatud.

Autor: Janek Maasik