Oluline nihe riigihankes

Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust ega osamaksumusi, kui neid arvestatakse pakkumuste hindamisel, ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid.

Eelnõu järgi kaob edaspidi pakkumuste avamise protokolli avaldamise kohustus elektroonilistes hangetes ning eduka pakkuja pakkumuse eelised (sh madalam hind) kuuluvad avalikustamisele alles eduka pakkuja valimise otsuses. Eduka pakkuja valimise otsuses kuuluvad avalikustamisele ka kõikide teiste vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused.

Salastatuse aeg lüheneb

Eelnõu kohaselt on ka pakkumus kui selline konfidentsiaalne vaid kuni eduka pakkuja kohta otsuse tegemiseni – pärast seda on konkurentidel põhimõtteliselt õigus nõuda pakkumusega tutvumist osas, mida pakkuja juba pakkumuse esitamisel ei ole märkinud ärisaladusena. Kuivõrd eelnõu kohaselt peaks edaspidi reeglina kasutatama nn pöördmenetlust, siis peaks ka pakkumuste vastavuse ja pakkumuste hindamise otsus eelnema kvalifitseerimisele, mis omakorda piirab pakkumuste konfidentsiaalsuse ajalist piiri veelgi. Näiteks, kui tegu on madalaimast hinnast lähtuva hankega, milles pakkumuste vastavuse kontroll ei ole keerukas, on mõeldav nii pakkumuste vastavuse kui ka hindamise otsuse tegemine juba samal päeval pakkumuste avamisega – ja sellest hetkest kaoks ka pakkumuste konfidentsiaalsus.

Praktikas võiks eeldada, et vastureaktsiooniks on pakkumustes (ja ilmselt ka kvalifitseerimisdokumentatsioonis) edaspidi kogu selles paikneva teabe märkimine ärisaladuseks seadusega lubatud maksimaalses ulatuses. Kas ja mil määral peaks andmete ärisaladuseks märkimist pakkuja ka põhjendama või hankija sellist põhjendatust kontrollima või hindama, sellele küsimusele eelnõu paraku ei vasta.

Hankija satub raskesse olukorda

Vaadates senist vaidepraktikat andmekaitse inspektsioonis, kus teabenõuete alusel on nõutud välja konkurendi kvalifitseerimisdokumentatsiooni ja hankija, viidates pakkuja ärisaladusele, on teabenõude täitmisest keeldunud, võib ilmselt eeldada, et selliste teabenõuete maht edaspidi üksnes kasvab.

Seejuures vaat et kõige raskemasse olukorda jäävad hankijad – kui pakkuja märgib oma pakkumuse või kvalifitseerimisdokumentatsiooni andmed ärisaladusena, siis andmekaitse inspektsiooni senise vaidlustuspraktika kohaselt lasub just hankijal kui teabenõude saajal põhjendamiskohustus, kas vastavad andmed ka tegelikult ja põhjendatult on ärisaladusena märgitud, et sel alusel teabenõude täitmisest keelduda.