Tere tulemast Ugrimaale!

Kõige radikaalsem idee kohalikus turunduses ja riikidevahelises koostöös oleks Soome-Eesti ühiskuvandi turundamine, vastandades seda nii Põhjamaadele kui ka Baltikumile.

Kohaturunduse praegune trend on, et väiksemad teevad suuremate piirkondadega koostööd. Eduka projektina võib tuua näiteks Taani Sjaellandi ja Saksamaa Lübecki ühisturunduse. Koostati viie aasta tegevuskava, eelarve oli ainult 150 000 eurot. Mõlemad osapooled jäid tulemusega rahule.

Eesti brändi võib vaadata kahte moodi, ratsionaalsel ja emotsionaalsel tasandil. Mitu korda päevas lendab lennuk sihtkohta? Mis maksab pilet ja hotellituba? Kas ja kuidas ma turistina või investorina mäletan seda sihtkohta? Mis märksõnad või pildid mul sellega seonduvad?

Emotsioonidele rõhuvad rahvusvaheliselt tuntud modernsed märgid, nagu New Yorgi ja Amsterdami sümbolid, mis kombineerivad sõnumit ja visuaali: I love NY, mille lõi Milton Glaser, ja Kesselskrameri reklaamibüroo 2004. aastal loodud kampaania I amsterdam.

Sisu on kõige olulisem

Viini ülikooli uuring "Smart cities" näitab, et ainult reklaam, logo ja visuaal ei müü, olulisem on sisu. Linna või regiooni ligipääsetavus transpordivõrgustiku kaudu (kas ja kui tihti lennuk lendab?) ning rahvusvahelistumise tase (kas linn on sõbralik ka võõramaalasele?). Uuringu esikümnes on kaheksa Soome, Rootsi ja Taani linna. Konkurentsivõimet ei halvenda ka kaugus suurlinnadest, Rootsi Umeå linn on 3. kohal.

Kaubandusliku ja ratsionaalse sõnumi asemel võib pakkuda ka eetilist sõnumit, nt heategevus või maailma paremaks muutmine. Emotsionaalsele komponendile on loovalt ja uuenduslikult rõhunud näiteks Hollandi linna Haagi kampaania. Valiti välja üks heategevuse valdkond, toetatakse sõjaorbusid. Eesmärgiks toetada rahu ja õigluse linna kuvandit. Valiti välja kuus tuntud inimest, kes vedasid seda kampaaniat, ja annetustena koguti 600 000 eurot.

Selle asemel, et mõelda väikselt, kas turundada pigem Tartut või Tartumaad, kas eelistada saari või Pärnumaad, peaks mõtlema suuremalt. Turundada tuleks Soomet ja Eestit koos. Kui sellise koostööga said hakkama sakslased ja taanlased, siis miks mitte ka soomlased ja eestlased. Meelitame turistid Riiast ja Stockholmist meie juurde, põhja-ugrimaale. Eesti peab selleks tegema suurema arenguhüppe (probleemideks korruptsioon, kuritegevus, võõravaen ja sotsiaalne turvalisus), kuid ruumi tõusuks on ka Soomel (muutuda väikeettevõtjale sõbralikumaks), et olla sobiv sihtkoht nii turistile kui ka välisinvestorile. Welcome to Ugriland!

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Telia, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.