Väljastame pagulasprogrammi võlakirju

Eestis on viimastel aastatel mitut puhku arutatud teemal, et võiks  ja peaks riiklikke võlakirju emiteerima, aga puudub ühiskonda liitev, kandev ja pikaajaliselt tulus idee. Paralleelselt toimuvas debatis on arutletud aga selle üle, et kuigi pagulased oleks tööjõuna oodatud ja ühiskonnale kasulikud, on meie riigi suutlikkus neid vastu võtta vähene (eelkõige vähesest rahast tingitud) ja nii jääbki potentsiaalne väärt tööjõud vaeste olude ja kitsi meelelaadi taha, mille tulemuseks võib olla olukord, kus meist rohkem ja kvalifitseeritumaid pagulasi vastu võtnud riigid meist majanduskasvu osas mööda lähevad. Viimastel on kuudel on olukord veelgi komplitseerunud ja need vähesedki pagulased, kes on siia sattunud, on hakanud öösiti hulgakaupa jalga laskma, samas kui allesjäänud kurdavad kehvade tingimuste ja viletsa tulevikuväljavaate üle.

Esimesena Euroopas

Miks aga ei võiks aga suutlikkust pagulasi vastu võtta ning majanduse tarbeks arendada ja integreerida, kasvatada eesmärgistatud võlakirjaemissiooni abil, selle asemel et budistlikus rahus oodata probleemi (või ehk hoopis hea võimaluse) möödumist? Sellisel programmil oleks otsustava ja sihipärase tegutsemise puhul mitu olulist lisaväärtust, eriti kui olla selles vallas esimene Euroopas.

Pikemaajalises plaanis oleks lisaks Eesti pagulasprogrammi võlakirjadele mõttekas siinse kogemuse pinnalt kutsuda ellu ka samalaadsed üleeuroopalised võlakirjad, mis võimaldaksid rahapuuduse taha pugemata teha vajalikud kiireloomulised kriisi maandavad otsused ja seejärel asuda fundamentaalsetele investeeringutele pikaajalise eduka pagulasprogrammi arendamisel.

Kogemus, mida jagada

Eesti tänane huvi oleks siiski üleeuroopalisest pagulasprogrammi võlakirjade emissoonist ette jõuda ja, olles esimene, meelitada siia nii parimad pagulased kui ka omandada kõige värskem ja professionaalsem teave, kuidas riiklike võlakirjade abil pagulaste integratsioon ja kaasamine kvalitatiivselt uuele tasemele tõsta, et siis seda teavet nii kohapeal kui teistes Euroopa riikides kasumlikult rakendada.

Ehk siis, selle asemel et üksteisele sallivuse ja kaasamise teemalisi ilukõnesid pidada, võiks päriselt käed külge panna ja oma solidaarsust innovaatilisel moel näidata ning pagulaste integreerimisele suunatud võlakirjaprogrammiga juba 2016. aastal algust teha.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT ja Elioni, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.