Luisa Värgi juhtum tõi selguse – sotsiaalmaksu pole vaja maksta

Uudise ajendiks oli maksuameti poolt kolm päeva varem, 12. oktoobril avaldatud juhend, „millest edaspidi juhindudes ei ole tõenäoline OÜtamisega seoses kontrolli sattuda“. See juhend ütles: „Kui toimub juhtimis- või konsultatsiooniteenuse või ka muu teenuse (nt näitlejad, lauljad, ürituste korraldajad vm) osutamine äriühingu kaudu, siis tuleb silmas pidada, et ainuosanikule ja juhatuse liikmele, kes osutab ainuisikuliselt äriühingu kaudu teenust või osaleb äriühingu majandustegevuses ja saab selle eest tasu, tuleb aktiivse tegevuse eest maksta ka vastavalt juhatuse liikme tasu, töötasu või muud tasu sõltuvalt selle liigist. Ainuosanikul on õigus ka passiivsele omanikutulule ehk dividendidele, kuid aktiivse ehk töise tegevuse eest saadud tasu tuleb maksustada kõigi tööjõumaksudega.“ Lauljad. Saab selle eest tasu. Maksustada kõigi tööjõumaksudega.

Luisa Värk on laulja. Tema OÜ Noodivõti käive 2014. aastal oli 25 230 eurot ja kasum 13 644 eurot. Ta ei tasunud 2014. aastal sentigi tööjõumakse. 2015. aasta esimese 9 kuuga tasus OÜ Noodivõti tööjõumakse keskmiselt 72,45 eurot kuus, mis vastab alla 200eurosele brutopalgale kuus.

Miks Luisa Värk?

Sarnaselt käituvaid OÜde omanikke on ju palju. Toimetus lähtus eeldusest, et 2014. aastal peaministriks saanud sotsiaalministri Taavi Rõivase partneri maksukäitumine on põhjendatud eraldi välja tuua. See võiks olla teistele eeskujuks. Seda enam, et tema firma on saanud maksumaksjalt ehk EASilt toetust. Toimetus ei süüdistanud Värki maksupettuses, vaid osundas maksueelise kasutamisele mustril, millele üldisemalt oli mõni päev varem tähelepanu juhtinud maksuamet.

Artikli ilmumise järel (ja tegelikult veel ennegi, sest Luisa Värk pani oma vastulause veel ilmumata artiklile FBsse) koges toimetus ja ka maksuamet massiivset huvigrupi rünnakut, kus üksikisikust ettevõtjate majanduslikke huvisid serveeriti üldiste huvide pähe. Üsna edukalt loodi sotsiaalmeedias Värgi ümber märtri oreool, keda klikihimuline Äripäev on ülekohtuselt kiusanud, ning üldistati, et Äripäev on asunud ettevõtlust halvustama.

Mõned tunnid pärast artiklit tviitis peaminister: „Kui maksuamet seisab ausa ettevõtluskeskkonna eest, siis Äripäev näib seisvat selle eest, et keegi mingil juhul OÜd ei asutaks.“ Ka sotsiaalmeedias asuti (kohati näis, et ilma kõnealust artiklit lugemata) seisukohale, et ÄP ründas Värgi OÜst kirjutades ettevõtlust.

Maksuameti peadirektor saatis veel samal päeva hilistel õhtutundidel välja pressiteate pealkirjaga „Marek Helm: palun laske meil ettevõtteid toetada“, kus muu hulgas ütleb, et „Äripäev kirjutab, et OÜtamise teema on laiem kui juhtimisteenus, ning ootab, et maksuamet tegeleks teemaga jõulisemalt“.

Midagi sellist pole Äripäev väitnud. Pidada ÄPd ettevõtluse-vaenulikuks on solvav ja ebaõiglane, paraku jäime selle teadmisega toona üsna üksi. Õppetund. Oleksime pidanud paremini reageerima meie jaoks toona üsna tavalise uudise vastukajadele ja enam selgitama.

Sellel artiklil, aga eriti selle vastukajadel, kuhu kaasati ka maksuamet, on suur mõju tuhandetele üksikisikust ettevõtjatele, ühemehe-OÜdele. Senise praktika järgi maksid ettevõtjatest lauljad, konsultandid, advokaadid jt endale enamasti mingitki formaalset palka, et mitte maksuameti huviorbiiti sattuda. Nüüd, kui südametunnistus lubab, ei pea nad enam sotsiaalmaksu maksma. Kui nad ei osuta juhtimisteenust.

Kas seda südametunnistust aga jätkub, et riik saaks tulevikus samaväärselt pensioni- ja tervishoiusüsteemi üleval pidada? Seda süsteemi, mille hüvesid kasutavad ka sotsiaalmaksu mittemaksvad või madalaimal südametunnistuse nivool maksvad inimesed ja nende lähedased?