Kuidas saada õnnelikuks?

Küll aga teeb vahe sisse see, kuidas rahast mõtelda ja mida millega võrrelda. Üldiselt on teada, et mida emotsionaalsemat laengut raha kannab, seda suurema tõenäosusega on platsis psühholoogilised ja sotsiaalsed pinged. Raha põhifunktsioon – anda meile vabadus liigutada sotsiaalseid süsteeme vastavalt oma vajadustele ja tunda end seeläbi turvaliselt – on ju olemuselt lihtne, kuid kujuneb reaalsuses märksa nüansirikkamaks.

Õnnelikkuse skaalal on kehvemas seisus need, kelle kõrget võimu- ja prestiiživajadust toidavad materiaalsed välimäärajad ja sotsiaalne võrdlus. Ehtsale rahulolu- ja õnnetundele on lähemal need, kes kogu oma inimliku edevuse juures väärtustavad eelkõige terveid suhteid ja mõnusaid elamusi.

Raha loob eeldusi

Raha on seejuures üksnes vahend, mis aitab luua mõningaid eeldusi, et õnnelik olla. Nendeks eeldusteks on turvatunne ja valikuvabadus. Valiku- ja otsustusvabadusest võidavad omakorda tugevama täidesaatva võimekusega ajud ehk inimesed, kel on kõrge enesedistsipliin, vastutustunne, planeerimisoskus, suutlikkus kiusatustele vastu panna ja keerulistes olukordades paindlikult reageerida. Eks seda tüüpi inimestel on enamasti õnnestunud luua enesele ka stabiilne jalgealune.

Kuid sagedamini näeme teistsugust skeemi: kiirelt saabunud hüvega kaasnev emotsioon (pole isegi vahet, kas eufooria või ärevus) ei jäta targale kaalutlemisele kuigivõrd ruumi ning järgnev tegutsemine võib päädida heal juhul lühiajalise joovastusega, mõnelgi puhul aga pigem koormavama väljavaatega.

Aga probleem ei ole enesestki mõistetavalt rahas, vaid tundes, et kontroll kaob käest. Ja siis ta kaobki. Õnnelikkuse juures on määrav oma maailmas peremeheks olemise tunne.

***

Mõned õnnenipid: