Ettevõtja, näita heledat poolt!

Igaühel meist on hinges heledam ja tumedam pool. Kuidas ettevõtjatel väljendub see heledam pool? Kindlasti pakub talle rahulolu näha toimivat ettevõtet, mis on võimeline pakkuma inimestele heameelt valmistavaid kaupu ja teenuseid. Ning ettevõtte käigushoidmine üksi on juba saavutus. Ent kui suudetakse turule tuua uus toode, või jõuda uuele turule, on rõõm kahekordne. Ning sageli olen kuulnud ettevõtjatelt kiidusõnu ka oma töötajate aadressil. Muigega võib siia lisada, et vaid maksude puhul tundub heameel teiste osaks jäävat.

Sellega ettevõtjad ei piirdu, sageli panustatakse ka ühiskonda laiemalt. Sest inimloomuse helgem külg ei taha piirduda vaid kitsalt oma erialasest tööst saadava rahulolutundega. Kui räägime näiteks inimese identiteedist, siis pole mingi probleem olla korraga supilinlane, tartlane, lõunaeestlane, eestlane, eurooplane ja maailmakodanik. Nii võib ettevõtja olla paralleelselt ka laulukoori, noortespordi või kodu-uurimise toetaja.

Sponsorluse puhul toetatakse rohkem või vähem häid asju, mis eeldatavalt ettevõtte klientidele meeldivad. Nii maailmaparanduslikke ettevõtmisi kui ka lihtsalt toredaid üritusi. Kuid tähtis on, et sellised toetamised aitavad kaasa ka ettevõtte äriedule. Filantroopia puhul otsene side äriliste eesmärkidega puudub. Ja vähemalt tänases Eestis pole mingit võimalust teada saada, kui palju ettevõtjad tegelikult heategevuseks rahas ja mõnel muul moel panustavad. Ilmselt on sponsorluse vari nii tugev, et antud toetustest eelistatakse pigem vaikida. Praktikas ongi mõnikord raske filantroopial ja sponsorlusel vahet teha, teoorias on see tunduvalt lihtsam. Siiski julgustaksin ettevõtjaid ja investoreid rohkem rääkima sellest, mida nad kas kohaliku kogukonna või globaalse heaolu nimel on teinud. Paradoksaalsel kombel võiks see hästi mõjuda isegi sponsorluse kuvandile.

See on kahtlemata isiklike eelistuste küsimus, kui globaalselt või lokaalselt tegutsemist toetatakse. Enamasti on nii, et suured teemad jõuavad tulemuseni hiljem ja väikesed rutem. Ning tavaliselt on tulemusi väikeste asjade osas lihtsam saavutada kui suurte ettevõtmiste puhul. Kuid see ei ole siiski ainuke loogika, millest annetajad lähtuvad. Ise olen mõelnud oma võimaluste piiratusele. Nälgijaid on maailmas väga palju ja nende toitmine pole ka Bill Gatesile jõukohane. Ka pole kuskil maailmas ükski eraisik suuteline võistlema ei riigi ega ka kohalike omavalitsustega. Nii ei tundu nende tegematajätmiste lappimine mulle hea mõte.

Seetõttu tasuks eelistada selliseid projekte, kus näljasele antakse kala asemele õng. Paraku pole siiski alati lihtne leida selliseid ettevõtmisi, kus saavutatakse püsiv muutus. Otsuse langetamisele aitab kaasa ka tulu-kulu suhte kaalumine. Mis on kahtlemata trikikas tegevus, sest tulu ei saa enamasti rahas mõõta. Üks hea kogemus jääb juba aastate taha, aega, kus internet haaras oma võluvõimuga kiirelt üha enam ja enam inimesi. Põltsamaal kippus tekkima olukord, kus õpilased olid selles vallas palju targemad kui õpetajad. Suhteliselt väike preemiasumma innustas õpetajaid ära tegema arvutikasutaja oskustunnistusi. See andis neile enesekindlust ja -usku, ning koolis tekkis kriitiline mass õpetajaid, kes ei vaadanud arvuti poole hirmunud pilguga. Kaugem tagajärg: täna on Põltsamaa ühisgümnaasium arvuti- ja netikasutuse poolest Eesti tublimate hulgas. Ent eri algatuste toetamisel ei tohiks toetajate mõte jääda kinni rahaga piiratud ringi. MTÜdele on kindlasti abiks ka kogenud inimeste vaade turule ja projektijuhtimisele, laiemalt määratletuna mõistagi.

Minu praegune lemmikprojekt on Põltsamaa ühisgümnaasiumi toetusfond. Enamik meie heategevusfonde tegutseb „raha sisse – raha välja“ mudeli alusel. Tulemust nähakse ruttu, kuid jätkusuutlikkus sõltub mitmest asjast. Gümnaasiumi toetusfond seevastu kujutab endast põhikapitali (ingl k endowment), mille varasid investeeritakse ning kooli heaks kasutatakse vaid osa saadud tulust. Nii suureneb tasapisi, kuid kindlalt põhikapital, ja koos sellega kasvavad ka kooli heaks eraldatavad summad. Võib öelda, et tegemist on kooli jaoks tõelise sajandi-projektiga. Kui praegu on fondi võimekus toetusi jagada pisitilluke, siis aastakümnete pärast on pilt teine.

Loo vahendas Avatud Eesti Fond, kes tähistab tänavu aprillis 25. sünnipäeva (toim)