6 miljoni eest mõttetut aruandlust

Meie ettevõtluskeskkonda on toodud heaks näiteks, kus ei ole liigset bürokraatiat ega arulagedaid nõudeid. Kahjuks püütakse aga viimastel aastatel ettevõtjate õlule lisada aina uusi kohustusi. Kõnealune eelnõu tekitab järjekordselt küsimuse, miks ja kellele seda vaja on ja millist haigust soovitakse ravida.

Koda tegi ministeeriumile ettepaneku, et andmete kogumist võiks alustada pilootprojektiga mõnes avaliku sektori organisatsioonis või avalikus sektoris tervikuna. See annaks võimaluse hinnata, kui mahukas andmete kogumine oleks ning mida saaks nende tulemustega teha. Kui tulemus on positiivne, siis saame tõdeda, et riik näitas head eeskuju. Pealegi on avalik sektor ju oluline tööandja – umbes veerand kõikidest töökohtadest on avalikus sektoris.

Soolise võrdõiguslikkuse teadlikkust on vaja suurendada, kuid eelnõus välja toodud kohustused ei aita meid edasi. Pigem tekitab uus kohustus ettevõtjates trotsi ja seab võrdõiguslikkuse teema halba valgusesse.

Kahjuks ei ole eelnõu koostajatel erilist arusaamist Eesti majandusest ning ettevõtjatest. Keskmisel Eestis tegutseval ettevõtjal on 9 töötajat. Selliseid ettevõtteid on Eestis pea 90%. Neile sellise kohustuse seadmine on puhas halduskoormus ilma mingisuguse reaalse positiivse mõjuta soolise võrdõiguslikkuse edendamisele. Lihtne on öelda, et koguge, pidage arvestust ja esitage. Kahjuks ei osata hinnata, miks uusi kohustusi vaja on ning mis on uuenduste mõju ettevõtetele.

Milliseid andmeid soovitakse tööandjatelt koguda:

nais- ja meestöötajate osakaal organisatsiooni eri tasanditel ja ametigruppide lõikes;

organisatsioonisisesed liikumised ametikohtade vahel;

koolitustel osalemine;